Lulu & Minnie

Nii ei saa kohe märkimata jätta. Täna vaatasin, et Glennil alumine esihammas on viltu, polnud varem täehldanud, et tal mõni hammas viltu oleks aga siis katsusin ja kiku LOGISES ! Mei ikka kõik graafikus. Üleeile sai ju Glenn 4 kuuseks ja 4 kuuselt pididki kikud vahetuma hakkama. Kui edaspidi ka kirjade järgi läheb siis hea puberteedi algust oodata ;) Sünnipäeva puhul sai Glenn mängida ühe pisikese puudlipoisiga! Kahjuks unustasin fotoka koju ja nüüd polegi lumeshullavaid kustusid pildi peal :(

Käisime jälle Donnaga mängimas. Panen parem pilte üles ja ei jutusta.

Täna hakkas siis lõpuks lund sadama. Enamus sulas küll ära aga muru peal säilib kauem. Glenn läks absoluutselt pöördesse kui lund nägi, hakkas seda 1 cm kihti närima ning möllas, jooksis "lume" vaibal. See oli ikka super vaatepilt, et kutsu on niii õnnelik . Kui pärast uuesti läksime samasse kohta, oli sama trall lahti. Mul hakkas nii kahju temast, et ta ei saa paksus lumes hullata. Tahan lund! Glenn ahistab meie kuusepuud :) Muuseas ta avastas ka uuesti peegli ehk, et keegi vaatab vastu. Siis ta muidugi haugub ja kutsub mängima. Ja valvab ta ka korralikult: kui ikka keegi koridoris väga müdistab siis hakkab ta jämeda häälega haukuma, st jämedama häälega kui muidu, mis ei tähenda, et see hääl tegelikult ka jäme oleks :).

Nii Glennil nüüd lõpuks kõik vaktsineerimised tehtud. Järgmisena peab süsti saama minema 9. dets. 2007. Kaalusin ka teda: 10-11 kg vahel. Turjakõrgus on 42-43 cm. Niiet kasvab mühinal. Õppinud on palju asju. Nt diivani peale hüppamise, igakord veel ei õnnestu :). Täna sai piparkoogi maitse suhu, mul kukkus ports kooke maha ja loomulikult oli Glenn kiiremas korras jaol. Meile on öeldud, et Glenn näeb välja nagu mängukoer, et nii armas ja pehme. Aga komplimente on nii mõnna kuulda. Eile võtsin tiba jõulukaunistusi välja, kuigi jõulutunnet pole üldse :(. Aga kuna juba teine advent siis ikkagi äkki tuleb. Glenn siis kah poseeris.

Täna varahommikul käisin Glenniga kiirel pissiringil. Tegelikult ta teab väga hästi, et kell 6 hommikul ei tee me seiklusringe. Aga täna proovis ta ikkagi. Niisiis kõigepealt hakkas närima ühe põõsa oksi, kus värsked pungad (!!!). Keelasin teda. Läks kõrval asuva põõsa juurde oksi närima. Keelasin teda. Siis vaatas mulle korraks otsa ja hakkas siis murututti närima. Sain jälle naerda. Pärast murunärimist (mina muudkui meelitan teda tuppa, hädad ju tehtud) istus tema murule ja vaatas kaugestesse ja unistas lilledest ja liblikatest. Lõpuks kui sain ta toa poole astuma siis enne uksest sisse minekut, vastas maja vanatädi hüüab oma kileda häälega: "Glenn!!!Glenn!!" Ja kui too siis reageeris, siis tädi jätkas oma kileda häälega: "Noo mine siis tuppa, mine, mine, Glenn, mine tuppa" jne. Glenn muidkui istus ja kuulas tädi. Õnneks tädi sai aru, et kui tema kõrval majast hõigub, siis koer ei hakka oma tuppa minema, pigem tema omasse :) ja läks ise ära. Siis sai ka Glenn tupp

Kõigepealt...olen ikka lollike selles koeranduses. Siiani pole veel oma koera turjakõrgust mõõtnud, noo nüüd mõõtsime ära - 39 cm. Kaal oli 8-9 kg vahepeal. 10 cm veel kõrgusesse ja 10 kg raskusesse :) Nädalavahetusel tegime tutvust Donnaga. Ta selline meie Glenniga samas suuruses kutsikapreili. kasukas reilis uhke, nagu Glennil enne. Aga muidu mõnna karvakera. Said hästi läbi, naabruses kõik koerad olid kadedusest lõhki minemas, et Donnal tuli sõber külla mängima :) Nägin täna kääbussnautseri kutsikat. Ta oli 9-10 nädalane ja 2 kilone (omaniku andmeil). Ta oli ikka superväike aga asjalik. Glenn on muidugi armsam aga see kutsikas oli nagu mänguasi, mõtlesin, et ei teagi kas ma julgeksin nii pisikest koera võtta: äkki ma astun peale või äkki keegi teine...sihuke mänguasi tundus. Kohe tuli pähe - nagu kahandatud Glenn! Vaatasime täna juba näituseid kuhu võiks minna, ikkahi pole veel kindlad, et kas saame hakkama. Muidu läheks küll. Aga selleks me ju kooli lähmegi! ja näitusekoolitusele t

Noonii Glennil nüüd uus soeng seljas. Niiiii pehme karv nüüd!!! Me ei jõudnud ära imestada! Ja ta on nüüd ka poole väiksem :) Aga nii ilus ja pehme!!! Nüüd ei saa teda keegi enam mõmmiks nimetada, sest ta on nüüd päris terjeri moodi! Vot nii!!

Äkitselt avastasime, et Glenn on nii palju kasvanud selle lühikese aja jooksul mis ta meil on olnud. Kasvab veel edasi ju. Peaks ikka kaalu ostma koju, aga kardan, et äkki astun ise sinna peale :) ja tal on simavärv muutunud, pole küll täpselt aru saanud kuna, aga varem olid Glennil hallikas-sinised silmad nüüd aga pruunid. Täna pesime Glenni esimest korda shampooniga. Ta oli super vapper. Seisis ilusti, kuigi jalad tahtsid alt ära libiseda, sest jalgealune oli seebine. Aga muidu läks hästi. Pärast oli väike rotipoeg. Paljud võõrad nimetavad Glenni tänaval mõmmiks, no kui nad teda märjana oleks näinud...see oli ikka mõmmist väga kaugel :) Ja just sellepärast, et teda mõmmiga sassi ei aetaks läheb Glenn homme "juuksurisse". Eks paistab kuidas me teda saame paigal hoitud ja milline ta välja hakkab nägema. Miks juba lund ei ole, varsti on esimene advent. Glennil on juba suurtest koertest trauma, mul on igaljuhul :). Enamus "kuudikoeri" lähevad täiesti hulluks kui test

Mida päev edasi, seda paremini Glenn oskab väljas jalutada. Nüüd ei ole midagi imestada kui ta teistest koertest eriti välja ei tee ja KÕIKE suhu ei topi. Selline käitumine pigem tavaline juba. Niiet näen arengut iga päevaga! Inimeste peale läheb ikka veel kreisiks. Eriti meeldib üks naabri tädi, tema peale minnakse nii hoogu, et lõpuks joostakse hullunult lihtsalt ringiratast :D. Tahan lund!!!! Ma võiksin varsti liiva müüma hakata! Liiva on kodus nii palju, et peab iga päev kaks korda pühkima põrandad üle. Aga lumega on hää..ei ühtki liivaraasukest..niiet tahan lund!!! :D

Õun on nämma! Seisab küll aga mitte käsu peale! :)

Minu koer on sülekoer, no mitte ei saa teda rikkumata jätta :) Kuidas ma teda täiskavanuna sülle võtan? Peab vist siis ise kah suuremaks saama. Tal on tekkinud "hullutuurid". Täna proovisime jalutada, ta ju PEAB proovima süüa kõike mida näeb, mida mädanenum seda parem. Ja siis jalutamine näebki välja ühest kohast teise vedamist, inimestest, autodest mööda saamist (kõikidele inimestele peab proovima üles hüpata ja autodele järele jooksma). Ja siis nagu nõiutud, koer ei nuhi mööda maad vaid sammub minu kõrval ja kui natuke maha jääb siis õrna kutsumise peale sörgib juurde, autodest välja ei tee, inimestet kah eriti mitte, isegi teist koera lihtsalt vaadati kaugelt, et noh las haugub siis! Isegi kui leidis kohukesepaberi, siis ei ütlemise peale lasi paberi lihtsalt lõugade vahelt maha ja kõndis edasi, minul jäi selle peale küll suu ammuli! Mina muudkui kiitsin ja ei suutnud silmi uskuda (olin nii vaimustuses, et tahtsin juba mehele helistada). Jooksime ka natuke. Noh ja koju jõu

Glenn on hakanud haukuma: teiste koerte, teiste koerte haukumiste (isegi kui see hääl tuleb telekast) ja igast muude asjade peale. Siis haugub ta veel autos, aga ainult meie autos, ma arvan, et talle ei meeldi meie vana autologu! Naaber ütleb, et Glenn kasvab iga päevaga, mina ei saa midagi aru....ikka on väike nunnukas!

Käisime siis Glenniga vaktsineerimas (10. November), kahjuks marutaudi vastu vaktsiini ei saanud, pole me veel kolme kuused, alles 19. november saab. Ma sain aru, et võib minna 12 nädalaselt. Aga siis tuleb lihtsalt oodata 10. detsembrini. Eile käisime Kurepalus jälle jooksmas ja möllamas. Väga mõnna! Õhtul läksime sõbrannale Puhja külla (sõbrannal on nimi ka - Kadri ja Kadril on jänes - emane- Jännu). Läksime sinna koos oma kohaliku tagasihoidliku loomaaiaga, kes hoidsid meid terve õhtu teiste külalistega suhtlemast. Nii toredad! Igaljuhul Henry sai noorpaarisviidi (loe: omaette toa) jännuga koos olemiseks. Glenn muidugi oli kümnendas teavas, sest külaliste kontsentratsioon oli suurem kui ennem nähtud. Meie kallis Glenn arvab ju, et kõik on tema sõbrad - alateskärbsest kuni veoautoni! Niisiis oli sõpru palju, kellelt pai norida ja keda mängima kutsuda. Siis ta lendaski mööda tuba ringi, pea laiali otsas. Pärast seda oli ta enamuse ajast õues jalutamas või kui peremehed tahtsid ennast

Meie Glennile, nagu mainitud, meeldib kõige rohkem lumi. Kui on võimalus siis jookseb ta ringi just kõige paksema lume sees. Nt kui on kokku lükatud lumevallid siis just neid mööda on kõige parem joosta. Ja muidugi peab alati vaatama, mis on lume valli all. See näeb välja nii, et lumevalli peal olles pistetakse lihtsalt pea nii sügavale lumme kui saab. Eile tegime koos Glenniga talve esimese lumememme, ta oli väga abivalmis lumepalli veeretamisel. Iga päevaga muutub Glenn järjest armsamaks, ma ei tea isegi kuidas see võimalik on, sest ta oli juba esimesest päevast super armas. Aga võib-olla lisab võlu juurde see, et ma tean, et ta saab juba üsna paljust aru, mis ma talle seletan. Igaljuhul on mul suuri-suuri raskusi temast lahus olemisega. Teda üksi koju jätta on aga lausa südantlõhestav tegevus, mida ma täna pean tegema. Ta peab siis 2,5 h üksi jääma. Loodan, et ta magab terve selle aja, aga kuidas teda selleks ajaks magama saada?

Eila oli meie Glennile (ja ka meile) väsitav päev. Niisiis, pärastlõunat käisime Kurepalus Glenniga möllamas. Kuna meil ju teine süst saamata siis peab ikka valima kuhu saaks möllama minna. Kurepalu on hea koht, seal teisi loomi ei käi. Neil on küll üks kass, kes on enamasti toas ja ta koeraga ei suhtle. Glenn avastas jää. See meeldis talle veel rohkem kui lumi. Nii ta siis uisutas ringi, lasi liugu kah. Õhtu saabudes läksime minu vanemate juurde, kui oli minu õelaps Sandraly ehk Sanna. Igatahes klappis ta koeraga hästi. Vahepeal oli müratase vääga suur! Koer haukus -> laps haukus vastu :) -> inimesed püüdsid haukumisest kõvemini rääkida-> mõned (s.t. mina ja mu mees) püüdsid koera keelata :D. Aga muidu oli tore, Glenn oli kella pole kümneks omadega nii läbi, et ei jõudnud enam isegi lapsega mängida ja keeras jalad taeva poole magama! Siis otsustasime, et ka meil on aeg koju minna. Glenn jõudis koju, teretas Henryt ja lõvi ja keeras uuesti magama. Ärkas alles kell 01, siis kä

Eile käisid meil külalised Glenni vaatamas. Arvamused muidugi on, et kõige armsam kutsu! Proovigu ainult teisiti arvata! :) Pärast oli Glenn nii väsinud, et magas ülejäänud õhtu. Külalisest muidugi pilte ei teinud, Glennist muidugi tegin! Täna tuleb jälle põnev päev. Lähme välja kuskile möllama, sest niii ilus ilm on! Ja õhtul lähme minu vanemate hõbepulmi tähistama! Glenn on suutnud endale paari päevaga uue hüüdnime saada: Põssa. Sest ta teeb põssa häält kui miskit kuskilt urgitseb.

Glenn magab hästi lahedalt. Esimesed päevad kui ta meil oli ja lähedased tutvuma tulid, siis oskas ta alati külaliste tuleku ajaks ennast magama keerata, ja 2 minutit peale nende lahkumist ärkas üles. Niiet minu pere esimesed muljed Glennist olid üsnagi unised :D Nüüdseks muidugi on külalised kõige lahedamad asjavärgid üldse, äkki saab veel mängida! Mõned näited Glenni magamisest: ja siis veel mõni:

Glenni päris nimi on Dion`s Wheaten Glenn , meie kutsumegi teda Glenniks, ei hakkanud midagi muutma. Ilus nimi ju. Mõni on teda juba Klemmiks ristinud :D ja oma nime teab ta juba ka! Glenni ema ja ka vanaema on pärit Dion`s kennelist ( http://www.dionskennel.net/ ). Nii mõnsa ilm on, et ostsin poest piparkooke ja kuulan jõululaule ja käin Glenniga lumes möllamas. Glennile meeldib jubedalt lumi!!! Pärast õueskäimist ja korralikku müramist on ta meie väike " lumememm" , kui väljas on aga porine siis on ta meie väike " porikäkk" :D

Eile andsime Glennile ussitabletti. Käisime EMÜ apteegis, kus sai kliiniku osas kaaluda, ta kaalus 6,5 kg vähemalt!!!!! Meie arvasime, et umbes 4-5 kg. Ta nagu aimaks kui me tahame välja minna..siis ta kas: jääb välisukse ette magama ei jäägi magama ja käib meil kannul Me nimelt natuke põeme seda välja minekut, sest ta võib hakata haukuma. Naabritädi on vihjanud, et "see ongi see koer, kes mul seal kõrval haugub". Minu meelest ta ei haugu üldse nii palju. Aga ükskord on olnud küll selline juhus, et kui ma koju tulin siis juba väljast oli Glenn kuulda. Haukus nagu ratta peal. Ülejäänud korrad on koju tulles Glenn tulnud ukse peale unise näoga. Eks me nädalavahetusel õpetame seda üksiolemise asja.

Need oleme meie s.t. mina ja mu mees. See ongi meie Glenn , peategelane siis! Kolm nädalat tagasi tuli Glenn meile. Kolme nädalaga oleme temaga nii ära harjunud nagu oleks ta meil alati olnud. Kuidama kül sain varem ilma temata olla? Ei tea. Arvan, et Glenn on meiega ka harjunud. Hetkel käib mul jõuluplaat....mõnna, käisin hommikul Glenniga väljas ja nii ilus lumi oli maas, kohe tuli jõulu tunne. Tahaks juba jõulukinke ostma minna :) Meil on peres teinegi loom, nimelt jänku Henry . Ta meil selline ülbe poiss tegelikult aga Glenni küll alguses kartis. Enam ei karda, pigem hoiab eemale. kuigi kui Glenn ta kätte saab siis ei oska ta enam jänesega miskit peale hakata, lihtsalt tagaajamise protsess on mõnus.