Lulu & Minnie

Jällegi sattusime Pärnusse, mitteametliku karikasarja kolmas etapp . Kohtunik seekord Eve Lepik. ORR: A0, kõik suurused koos, 11 osalejat 1. rada. Kena lihtne ja lühike nagu A0 ikka. Meie eesmärk on meeleolu luua..nagu ikka. Orru jooksis nii kiiresti (aeglaselt) nagu mina. Puhas rada,  kuigi kiiruseks 3,89 m/sek. 2. rada. Üritasime olla kiiremad aga olime täpselt samad. Jälle puhas rada ja kiirus 3,86 m/sek.  Orru tuju oli nii enam vähem. Väga hajutatud polnud aga samas ta väga joosmisele ka ei keskendunud.  Kokku kahe raja ja kõigi suuruste peale saime 2. koha !  Videod mõlemist rajast: GLENN: A2-A3, kõik suurused koos, 8 osalejat 1. rada. Kolmas takistus oli poom aga tunnel oli lõksuks. Mina olin nii keskendunud sellele, et unustasin teise takistuse üldse ära, et seda parandada läks pea 4 sekundit. Poomi otsa hüppas üle. Tegelikkuses Glenn va sinder hüppas A-kontaktilt ka üle aga kohtunik seda meie kasuks ei märkinud. Seega tulemuseks tuli -10 ja ajavigu 10,38 sek .

Osalesime Säde karika I etapil, tegu on mitteametilike agility võistlustega. Rajal vaid hüpped ja tunnelid. Seekordseks kohtunikuks oli Triinu Siibak.   Algajate tulemused SIIN ja edasijõudnute omad SIIN . ORR: algajad (A0-A1), kõik suurused koos, 20 osalejat 1. rad a - rada ise lühuke jooksukas. Orri meeleolu väga hajutatud. Olin rajal hämmingus, et Orr üldse ei jookse, tunnelisse läks sisse jalutades. Orru tuju on väga hea vaadata selle järgi kuidas ta tunneleid jookseb, kui ta mõtleb 1000-le asjale siis võtab ta tunnelis aja maha ja parimal juhul jalutab sellest läbi. Kui ta on aga agility tujus siis mõjub tunnel üsna kiirendavalt. Igatahes mulle tundus, et enam aeglasemalt ei saagi. Siiski Orr püsis minuga ja tulemuseks puhas rada, kiiruseks 4 m/sek .  2. rada - mulle tundus, et liikus grammi kiiremini aga oli ikka oma mõtetega kuskil Clara juures :). Eelviimasest tõkkest tuli aga mööda ja selle parandamine võttis aega üle 10 sekundi!!! Orr lihtsalt nuuskis - täiesti süüdima

Lõpuks võtsin ka fotoka jalutuskäigule kaasa. Kõigepealt väike videojupp: GLENN: ORR:

Pärast näitust said poisid koos olla väikse Grace´ga. Orr suhtub Grace toas ja õues suhteliselt erinevalt. Õues on lõbus ja võiks ju joosta ja mängida - kuid see jällegi tundub Grace´le tiba hirmutav. Aga toas ei taha Orr tillukesest sõbrast enam midagi kuulda - käib õnnetuna ringi ja otsib varjupaika. Seevastu tubases tingimuses tunneb Grace end turvaliselt ja on väge täis. Eks tuleb oodata Grace´i kasvamist, siis jõuab ta joosta ja mürada nagu Orru.

Tartus toimus rahvuslik näitus kohtunikuks Belglane   Liliane De Ridder-Onghena .  Orr oli ainuke nisukas.  Ringis Orru liikus suhteliselt kindlalt, mis on suur muutus võrreldes eelmiste kordadega.  Seisak oli küll närtsinud aga samas kannatlik.  Kohtunik ilma pikemalt mõtlemata asus koera pead sasima ja seda ikka korralikult mõlema käega -  Orru talus seda isegi päris kaua, enne kui üks rahulolematu urr ta seest väljus. Kohtunik tõmbas eemale ja palus mul pead hoida niikaua kui ta keha katsub. Kusjuures Orrul polnud peale seda enam midagi öelda ja seisis korralikult lõpuni. Ja pärast katsumist liikusime isegi suhteliselt hästi. Niiet kokkuvõttes on Orru käitumine muutunud enesekindlamaks. Kirjelduslehel seisis: "2 years, sissor bite, well propotional head, dark eyes, could have better lay of shoulder, needs some more body , correct rear angulation, would prefer better topline, best movement today ."  Ühesõnaga õlad ja topline ei meeldinud väga ja liiga kribu on ta

Aasta esimesed võistlused. Tartus. Kohtunik  Algirdas Valciukas.   A3 rajaskeemid SIIN.   Kõik tulemused SIIN.   Autasustamise pildid SIIN .  Võistlus oli kaunis disklaffi rohke, mitte ainult mulle aga ka paljudele teistele.  ORR Kuna Orruga plaanis vaid hüpperada A0-is siis oli aega laialt hommikul ja me ei tahtnud väga vara kohale minna. Kuna A0 võistlus toimus selliselt, et tegelikult joosti lihtsalt mitteametlikult A1 radu, ja võistlejaid oli piisavalt ning meie ju kavatsesime kõige viimast rada vaid joosta. Kuid siis äkitselt helistas meile treener (õnneks!!) ja ütles, et hüpperada pannakse juba üles. Siis oli muidugi kiire ja tuhisesime kodust välja, kohale jõudsime kahjuks siis kui rajaga tutvumine juba läbi, niiet pidin raja selgeks saama kõrvalt vaadates. Rada ise oli täitsa kerge, nagu oleks võiudki A0 rada olla, mitte A1. Läksin rajale ja kõik sujus enamvähem hästi. Orru küll nuuskis alguses korra maad ja mõned kaared olid ikka mõnuga suured, et saaks nati ringi ka vaada