SEENEL käimine on tore! Sellepärast käisimegi nädalavahetusel metsas seeni korjamas -nii laupäeval kui ka pühapäeval kondasime metsas. Üllatuseks meile Glenn ei nautinudki metsas käimist nii nagu oleks võinud arvata. Probleem oli nimelt selles, et ei olnud rada, mida mööda käia. Teine probleem oli selles, et meie liikusime ilmatuma aeglaselt ja Glennil hakkas igav nii aeglaselt käimisest - aga meist kaugemale ei julgenud ka minna. Jube õnnelik oli siis kui me tee peale jõudsime - siis läks kohe jooksuks! Metsas oli ilusaid seeni kuhjaga! Laupäeval oli seeneliste kamp suurem kui pühapäeval. See meeldis Glennile rohkem, sest väike Sandraly oli ka kaasas. Aga pühapäeval oli ka midagi, mis Glenni meeli rõõmustas: üks metsaalune, kus sai käidud, oli täis mättaid ja pikka kohevat sammalt. Selle superkoheva sambla peal oli mõnus end rullida ja sambla alla vaadata. Kõige parem avastus oli veesilm sambla all - seal värskendas Glenn end mõnuga!