Lulu & Minnie

ILUSAD JÕULUD! Loodame, et kõigil olid suurepärased jõulud nagu meie peres. Glennile olid need juba teised jõulud. Glenn ootas jõuluvana sama innukalt kui kahepoole aastane Sandraly. Jõuluvana meeldis talle ka väga. Kingipaki eest andis Glenn jõuluvanale käppa ja musi ka! Jõuluvanalt sai kiituseks mõnusa tüki juustu. Oma kingid arutas Glenn ise lahti. Kingituseteks sai ta palli, seakõrvu ja närimissussi. Seakõrvad meeldisid Glennile eriti, isegi järgmisel päeval käis veel uhkustades oma seakõrvaga ringi. Esimese jõulupüha veetsime Viimsis Glenn sai lastega mängida ja oli järgmiseks päevaks täitsa läbi. Soovime kõigile ilusat vana-aasta lõppu!

Alam-Pedjal Niikaua kui perenaine haiglas konutas käisid Glenn ja peremees uusi kohti avastamas, seekord siis Alam-Pedjal:

Kärevere matkarajal 09.12.07 Tuules: Lõbus Glenn: Ilus poiss: Huvitavad lõhnad: Alati otsitakse oks, millega mängida ja mis peab olema võimalikult suur: Puhkehetk kaevamisest: Mägede kuningas: "Juba tulen!!!": Lihtsalt armas: Tüüpiline Glenni päevane uinak 11.12.07 Peaaegu igapäevaselt hüppab ta päeval voodisse ja magab pea padjal, vahel panen talle teki ka peale: Dendropargis 14.12.07 Vahel teeme ka trenni. ANNA KÄPPA: KUMMARDA: SEISA:

Nagu pealkirigi ütleb, käisime Vapramäel teiste koertega mängimas. Loodetud lund kahjuks ei olnud aga see eest oli kuiv ja täitsa soe ilm. Glenn oli üsna kannatamatu - hoiatusurina või hammaste lõksutamise peale mõtles, et nüüd läheb kakluseks. Arvan, et rolli mängib ka see, et ta on ikkagi täiskasvanud dominantne isane - suur osa ajast kulus rohututtide märgistamisele. Aga suurt osa mängib kindlasti ka hiljutine negatiivne kogemus. Parim kaitse on ju siiski rünnak. Nagu alati ei huvitanud Glenni emased - kui nad just Glennist suuremad ei olnud. Aga muidu oli tore. Mõned pildid: Lemmik Eco: Eco ahistaja võeti rahunema: Minek: Teisi pilte Glennist kui ka teistest mängukaaslastest leiab SIIT

Detsember algas meile toredalt! Nimelt võtsime Lenna kampa ja läksime Ilmastsalu matkarajale. Tore oli näha, et Glenn on sama sõbralik kui alati! Peamiselt tegeles Glenn Lenna mängule ärgitamisega. Ja vahel tal see ka õnnestus. Aga hetkeks oli ka nii, et Glenn pikali ja lenna püsti (kuigi see oli teistel asjaoludel - Glenn uuris jällegi, mis lume sees on, Lenna valvas Glenni) Jalutuskäik oli tore kuniks lenna otsustas minna uurima takjapõõsasse (minul oli edasi ka tore :D) Mina muidugi sain hea kõhutäie naerda aga lenna omanikele tunnen küll kaasa - neid takijaid pole just kõige lõbusam ära saada!

Mega lumi sadas öösel maha ja Glenn oli loomulikult täitsa pöördes. Kõigepealt oli liikumine vaevaline, sest nagu alati, oli ka seekord Glenn täitsa kindel, et seal lume all on midagi. Ja siis nuuskiski ta ringi: Ja kui midagi leidiski siis loomulikult Glenn heitis põhjalikumaks nuusimiseks pikali :) Ja pime on ta ka endiselt :). Otto juba ammu jälgib glenni - Glennil aga pea laiali otsas ja pole veel Ottot märganud: Veel meeldib talle väga mööda lund näoga lasta, eriti hea kui lume all on jää - juhtumisi leiduski selline koht olema: Lumeglenn: Pärast hullamist olid sellised lumepallid käppade küljes:

Käisme siis esimest korda jälle dendrokas jalutamas. Harjumatult 4 päeva (tundus nagu nädal aega) polnud mitte kuskil peale oma hoovi käinud. Idee saime sellest, et juba eile tahtis Glenn autosse minna. Glenn oli super rõõmus, kohtusime ka koeraga - Glenn oli veelgi rõõmsam ja üritas juba mängima hakata. Mängida me tal veel ei lasknud - haav on liiga värske. Tegelikult ta suutiski mööda jääd roomates natuke koorikut maha kratsida ja paar tilka verd tuli ka. Nüüd ongi nii, et enamuse ajast on ta juba nagu enne. Ainult siis kui kõrv valu teeb on ta kurb ja niuksatab. Aga me paraneme jõudsalt.

Puhastasin Glenni kõrvu, mitte haava vaid lihtsalt tavaline kõrvapuhastus (natuke mustaks olid läinud, ei tea kas stressist?). Glenn pole kunagi eriline kõrvapuhastamise fänn olnud. Sain siis ühe kõrva puhastatud ja uue vatitupsu võtmise ajal pistis Glenn pea laua alla, eks ma siis võtsin jalast kinni ja tõmbasin ta õrnalt laua alt ära. Kui siis teise kõrva sain ka puhastatud ronis Glenn uuesti laua alla aga seekord tõmbas jalad ka..kuigi need ei mahtunud, kuna tegemist oli väikese arvutilaua alusega :). Nägi välja ta siis selline: Vähem kui minuti pärast ei jõudnud ta enam seal kitsutada , tuli välja: sirutas ja viskas normaalselt pikali:

Upun mõtetesse, mis algavad sõnadega "Oleks...". Oleks ma Glenni varem kaklusest ära saanud võtta... Oleks ma ise lihtsalt koerte vahele hüpanud, mina oleks ju hammustust palju paremini üle saanud... Oleks ma saanud Glenni kinni võtta kui ta tõkke pealt maha jooksis... Oleks keegi teine koer olnud kõige esimene, kes Glennile vastu sattus... Oleks me tõkkeületamisjärjekorras tagapool olnud... Oleks ma üldse trenni minemata jätnud... Süümepiinad ei anna asu - mina ju vastutan Glenni eest, järelikult olen ka vastutav talle tekitatud traumade eest... Miks Glenn? - ta on kõige kõigem ju - rõõmus, õnnelik, õrn. Tunnen vastutust, sest Glenn ei olnud seda kuidagi ära teeninud - läks ta ju ainult uudistama, kes see uus poiss trennis on...ja hakkavad uuesti oleksid peale... oleks ma kuidagi seda ette näinud, oleks ma teadnud, et teine koer võib kuidagi agressiivseks muutuda....oleks oleks oleks... Kahetsen, et olen võtnud Glennilt rõõmsa tuju, kuigi iga päevaga suudab Glenn järjest ro

Trenn & tragöödia Trenn läks meil tegelikult imehästi, Glenn oli kohe eriti tubli, hüppas tõkkeid ja läbis tunnelit ning poomi 5+. Aga siis kui tuli A tõket ületada, hakkas Glenn pelgama ning jooksis tõkkest tagasi ja eemale. Esimene, kelle juurde ta jõudis oli üks uus tegelane, malamuut Ranger, kuna Glenn polnud saanud teda nuusutada siis oli vaja kähku saba alla nuusutada ja ehk ka isegi proovida selga ronida. 9 kuune malamuut ei olnud sellega päri ja ilma hoiatuseta ründas Glenni - Glenn hakkas vastu kaklema. Kui ma sain Glenni kaklusest eemale haarata, nägin, et Glenn veritseb - tükk kõrvast oli puudu! Pärast seda jooksime ruttu kliinikusse - õnneks oli kliinik paarisaja meetri kaugusel ja sinna jõudsime loetud minutitega. Haavast tuli rohkelt verd - kliinikusse jõudes olid mu mõlemad käed üleni verised. Kliinikus arst puhastas haava ja üritas verejooksu peatada - niipea kui see oli õnnestunud raputas Glenn pead ja lõi sellega veresoone jälle lahti. Lõpuks pääsesime ikkagi ko