Lulu & Minnie

Playlist Jätsin enda oma ka sinna Teeme aega parajaks enne lendu :) Kohal Fancy´dest majadest puudust ei tulnud Hotelli kõrval asuv armas kirik Ass training! Juustupead toetamas Marjet Juba tagasi koju Sain palju mõnusaid emotsioone ja ootan juba järgmise aasta MM-i Itaalias!

Seekord võistlemas (eksamineerimas tgelelikkuses) vaid Grace´ga Viljandis. Kohtunikuks Inga Järv.   1. rada. Iseenesest väga tore ja lihtne nagu kõik sel päeval. Kiik oli väga kahtlane aga viga ei saanud. Aga slaalomist tuli välja. Kuna siis oli -5 käes oli minu tuju juba rikutud. Peale tunnelit läks ta oma rhma järgi, sest rihmatooja astust tema rihmaga just tunneli tagant välja. Mingi hetk läks mul juhtimine sassi ja nii meil DSQ tuligi. A- peale olieks pidanud ta tagasi panema aga mossitasin selle asemel :) 2. rada. Sama rada teispidi tagasi. A pealt hüppas jälle. Poomile ei suutnud teda kuidagi juhtida, tõrge. Ja siis veel poomi lõpus hüpe. Ja siis veel lendkiik sinna otsa! Kokku kogunes meil veapunkte -20! Kiirus 4,29 m/sek. 3. koht. 3. rada. Hüpperada. Kiire jooksurada. Meile sobis (kontakte ju polnud!). Puhas rada. Kiirus 5,11 m/sek. 1. koht !

 Glennil oli vahepeal sünnipäev ja nüüdsest on Glenn veteranieas:  8 aastane.   Sain kätte ka Guldagilitilt tellitud rihmad poistele.  http://merny.se Nüüd kus mõlemad poisid on kiilakad paistavad ilusad rihmad kenasti välja ja tegin jalutuskäigul pilte ka. Loomulikult jalutuskäigu lõpus leiti üles üks vastik ja haisev mudatiik, kus pidi parte taga ajama.

Orrul oli juubel, ta sai juba 5. aastaseks. Ikka väga uskumatu! Minu ajaarvamise kalendris oleks ta nagu ikka 2 aastane - selline "kohe-kohe" saab täiskasvanuks seisundis.  Glenn oli vahepeal juba täitsa mõistlik koer kui nüüd on jälle kutsika aru peas. Bianka on ikka tema parim sõber.

Päev enne minu Itaaliasse minekut sain veel nüüdseks paranenud Gracega radu proovida. Ega eelmise võistluse järel juuni algusest saadik väga polegi treenida saanud, tänu sellele, et Gracil oli käpp kipsis. Aga paar kord käisime ikka selle paari kuu jooksul trennis. graceil on nüüd ka uuendenud kontaktivõtmise programm. Varemase "otsi" asemel on "käpp", ehk siis 2on2off. Olen seda 1x trennis proovinud, mis väga ideaalselt ei õnnestunud. Seepärast muretsesingi kõige rohekm kontaktide pärast.  Võistlus toimus Veskimetsas, kohtunik oli soomlane Pertti Siimes . Ilm oli mega kuum.  1. rada. Hüpperada. Lihtne iseenesest. Aga kiire. Meie saime aga meelde tuletada slaalomisse sisenemist. Eks ma seda aimasin ka. Ja no ma ikka väga hilja valssisin enne slaalomit ka. Slaalomis komberdamine andis meie 2 viga ja 10 sekundit. Sellega Kiirus tuli 3,65 m/sek. Ilma slaalomi vigadeta oleks 5 m/sek.  5. koht. 2. rada.  Agilityrada. Nüüd oli aeg panna uus kontaktikäsklus võist

Kuigi me ikka teeme Rallikuulekuse trenne suhteliselt regulaarselt, siis see trenn oli eriline, kuna treeneriks oli Triinu Kriisk. Saime teha kahte erinevat rada, mõlemat 2 korda. Siin on ka väike video. Üritasime siis teha nagu harjutusvõistlust. Üks sooritus Orruga siin, ise olen täitsa rahul. Muidugi on mille kalla töötada aga mulle täitsa Orr meeldib juba kuulekuses.:

Väga keeruline on aega leida, et siin kõig up-to-date oleks. Aga, kes teeb see jõuab, jah?! Tartu võistlus. Kohtunikuks Inga Järv.  1. rada. Kuna olin võistlusraamatu koju unustanud siis kompunnisin ennast Orriga stardinimekirjas viimasteks ja pärast õppimist lippasin koju. Kahjuks väga palju osalejaid ei olnud ja seega kui ma tagasi jõudsin ja autot parkisin hüüti juba minu nime. Võtsin siis koera ja kimasin rajale, ise samal ajal meenutades, et kuidas see rada käiski. See rada oli üks suur katastroof - ei mäletanud õieti rada ja kuna videosüüdistust pole siis praeguseks hetkeks ei mäleta enam täpselt ise ka mis me seal soperdasime. DSQ. 2. rada. Hüpperada. Teisest poolest läks asi metsa ja DSQ oli tulemas niiehknaa. 3. rada. Orril täitsa kobe tuju. Kontaktid huligaanitses. Eelviimasele tõkkele minnes otsustasin teha pimeda (kuigi õpitud sai tagant lõikamist). Ja videolt on küll näha, et see oli ikka üks ilmvõimatu üritus. Koer maandus minust mööda ning võttis viimase tõ

Käisime Orriga Roostis GULDagility suurvõistlusel.  Natuke küll pelgasin, et Orru suurest rahvamassist ja paljudest koertest laseb ennast väga mõjutada, rääkimata 4 päeva järjest võistlemisest. Reis algas juba 1. juuli päeval. Sõistime laevaga Stockholmi. 2. juuli möödus samuti sõites, sest Stockholmist võistluspaika, Kalmarisse on üksjagu ikka minna. Koahle jõudes pidime veel hulk aega võistlusplatsil veetma, sest olime ühed suurtoetajad sellel võistlusel. Meie ülesandeks oli tuua nii palju kui võimalik varustust, millel kogu see rahvamass saaks võistleda. Me olime võimelised kaasa võtma 1 agilityraja + 1 hüpperaja täie asju. Rohkem ei mahtunud bussi.  Hotell oli meil õnneks võisluspaigast nii umbes 400m kaugusel ja lisaks oli see ütlemata mõnud hotell, koos oivalise hommikusöögi, sauna ja mullibasseiniga :) 3. Juuli . Esimene võistluspäev. Ilm oli isegi jahe.  1. rada - agility . Meie stardinumber oli kohe laguses. Rada ise oli selline A3 rada, et ikka natuke keeru