Lulu & Minnie

Nädalavahetusel saime kokku jälle nisukatega - seekord olid kohal peale meie poiste ka veel Emma ja Marta. Oli selline märg kokkusaamine. Aga seekord oli ka omavahelisi ütlemisi - ei teagi miks. Glenn nagu ikka - võõra isase puudumise korral, hoidis enamuse ajast omaette - isegi teismelite nääklemised teda ei huvitanud. Orr seevastu oli vägagi huvitatud Martast - noo ei jätkunud tal silmi ega kõrvu muu jaoks! Ma loodan, et Marta nautis suurt tähelepanu Orri poolt :) Marta raputab Orrile vett silma :D

Käisime Läti Võitja näitusel. Seekord oli kohtunikuks Peter Harsanyi Ungarist. Osalemas oli 7 koera, kelledest 3 tshempionklassi isast. Kohtunikule Glenn meeldis väga - nimelt nii väga, et kirjelduslehel oli kirjas nii: ". .. perfect hair quality & movement." ! Lasi meil ühega konkurentidest joosta koos kohe mitu korda. Kuid tulemuseks siiski 2. koht : PI-2, r. CACIB . TP saanud koera pilt SIIN . Kindlasti mõjutas lõpptulemust ka see, et viimastel jooksmistel tuli Glenni näituserihm üsna lahti ja tahtis tal üle pea tulla - seega pidin mina üsnagi tema tempos jooksma... Veel pilte nii Glennist kui ka konkurentidest vaata SIIT! Tegelikult oli meil ikka ka Orr kaasas aga temaga me ei osalenud, sest ta veel ei ole nii vana, et juuniorklassis osaleda.

...paistab soojalt ja eredalt meie ilusate äsjapöetud koerte peale! Glenn... Orr... Mängule kutsumas:

Kohtnikuks lätlane Peterin Akimovs. Kavas 2 agility rada. A1 maksi klassis võistlemas 11 koera. Kõik tulemused SIIT. 1. rada. Oli huvitav ja teostatav. Meie läbisime küll raja ilma vigadeta (kokku ainult 2 koera jooksiski ilma rajavigadeta) aga samas tuli jälle päris kopsakas ajaviga - 7,82 sekundit! Enda õigustuseks võin öelda, et ainult üks koer seitsmest, kes aja kirja sai, jõudis ideaalaega. Üsna kärmelt pidi ikka tegutsema. Muidu läks meil täitsa kenasti - eriti slaalom, kus Glenn ei "surnudki" ära. Ainult jälle see õnnetu A - Glenn jäi kohtunikku vahtima ja pidin teda sealt päris kaua alla meelitama. Kokku võttes saime 4 koha . 2. rada. Oli isegi tsipa raskem. Meie sooritus oli päris huvitav. Esiteks puhtalt minu süü läbi hüppas ta poomile nii, et kontakti peale ei astunud (1. viga). Seejärel poomi joostes hakkas Glenn kotunikku kartma, sest ta jooksis täpselt meie taga kaasa. No ja siis poomi lõpus kõõritas ta kohtunikku nii palju, et kukkus poomilt lihtalt maha.

Kui eile sain rääkida kohtumisest rebastega siis täna tulid meile kitsed ise külla! Kolm kitse olid siin süüa otsimas ja kõige julgem uudistas kogu aia läbi. Mingi hetk mõtles ta ära minna aga kuidagi ebaõnnestunud minek oli ja siis lõppes see sellega, et kits vinskles aia otsas vagu kala kuival. Otsustas siis, et ikka sealt ei saa minna...uitas veel ringi. Kui ma lõpuks tegin akna lahti - siis oli küll kiire selle ära minemisega: Kui siis koerad välja said, siis olid nad muidugi täiesti pöördes. Glenn tuiskas mööda aeda ringi - Orr asjast nii palju aru ei saanud aga tiuskas igaks juhuks kah. Sinna need kitsed jooksid....

Eile oli supersoe päev ja kevad tuli pika sammu võrra lähemale! Eile jalutuskäigul oli ka üks huvitav vahejuhtum - küla vahelt välja jõudes olin valmis neid juba rihmast lahti laskma kui nägin, et käänaku taga tee kõrval mängivad 2 rebast. Jäin seisma. Rebased hüppasid tee peale ja hakkasid meie poole tulema - nad ei näinud meid ja jalutasid kuni olid meist vaid umbes 20 meetri kaugusel. Alles siis kui Orr haukuma hakkas siis pagesid rebased võssa - muidugi minul oli siis käes kaks hullunud rebasejahi koera, kellega oli üksjagu tegemist. Ei taha mõeldagi, mis oleks saanud siis kui koerad oleksid lahti olnud ja jooksnud rebastele vastu. Saatus seekord hoidis meid ja miskipärast ei lasknud ma neid varem lahti kui tavaliselt. Pärast õue peal mängides... ...leiti kuskilt jälle vana hea sõber jõuluvana üles... ...ja siis sai sellega uhkelt ringi patseerida. Kevadeootuses:

Alguses võib ju tunduda, et Orr ei olegi mingi takjas: Laseb Glennil vannitada ennast ja puha... Aga tegelikult on lood sellised, et Glenn teeb kõi mis võimalik, et takjast lahti saada: Aga see takjas on ikka küljes kinni.... ...või siis kõrvas kinni...

Vot siin see tiba kevadet ongi :) Glennist: Kuna mul on väike plaan Glenniga ka sellel aastal vähemalt korra kuulekus evõistlusel käia siis sisendan endale, et peaksin hakkama temaga kuulekuse trenni ka tegema - sest kui aus olla siis ma pole temaga kuulekust teinud juba 3 kuud. Agilitys tegime ükspäev väga edukalt jälle A-tõket. Loodame, et võistluseks jõuab piisavalt teha (jäänud veel 5 trenni). Näituseplaanid ? Märtsis lähme ja siis juulis ka. Orrust: Tegelikult oli Orrul vahepeal üsna vastik silmapõletik - õnneks see kestis ainult 3 päeva, siis ravi juba mõjus ja nüüd on kõik korras jälle. Kuna Orrule on hakanud liginema väike jubedus nimega puberteet (mis väljendus selles, et ta läks külapeale kondama) siis lõunasöögi saab Orr minu käest trenni tehes. Trenn on tegelikult mingi üldine trikitamine, kus ma üritan igasuguseid erinevaid asju temaga välja mõelda, samas üritan ka mingeid kuulekuse elemente teha. Aga pigem on see trenn selleks, et minuga oleks lahe olla ja mind