Lulu & Minnie

Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühing pidas oma 1. karikasarja etapi maha just Kärknas. Lisaks tavapärasele KK võistlustele toimus ka noorkoertele mõeldud võistlused. Kohtunik Marika Mikk. Kokku oli võistlemas 35! koera (neist 14 ametlikes klassides). GLENN. KK2 1. Rihmata kõrvalkõnd + inimrühm. Glenn oli täitsa tubli, vahepeal küll vajus ära aga midagi katastroofilist ei olnud. Alguses ennetas liikumiselt elementi ja tahtis hakata lamama, pidin andma korduskäsu, peale seda oli ok. Paugu peale eemaldus nati minust aga samas läks ärksamaks. Inimrühmas oli super! 2. Liikumiselt istuma. Ilus!!! Hinne võrratu! 3. Liikumiselt lama + juurdetulek. Lamama läks kahejärguliselt. Juurde tuli täitsa hästi. 4. Liikumiselt seisa. Seismise asemel istus. Niiet siit tuli hindeks mitterahuldav. 5. Aport. Natuke haaras kehvalt aga muidu ok. 6. Aport üle tõkke. Kartsin, et ta ei tule tagasi üle tõkke - asjatult. Oli tubli! 7. Juurdetulek + kohale minek. Ilus. Kohale nagu ikka lamas viltu. Muidu

Esimene välivõistlus! Oma koduplatsil. Kohtunik Svetlana Zolotnikova. A2 maksikoeri vaid 3. ORR 1. Rada. Hüpperada, päris mõnus rada jooksmiseks. Aga orrul oli sörgi meeleolu. Ja raja peal käima ei läinudki. Huvitav, et rajal joostes tundub alati, et kiirus on selline et võiks vahepeal magama visata. Pärast tulemusi vaatasin, et Orru sörkis 3,67 m/sek . Tulemuseks puhas rada ja I koht (auhinnaks saime tõeliselt toreda ja mõnusa sikutusmänguasja!)  2. rada. Pidasime plaani kuidas Orru heasse tujusse saada. Üritasin küll aga start vajus ikka ära. Tempoks ikka tervisejooks. Slaalomis, mis Orrule tegelikult meeldib, läks tal tuju ikka päris ära ja muidugi minul ikka ka. Et mitte ta peale vihastada lahkusin rajalt - ega sellel tujutul venimisel nagunii suurt mõtet pole. Mina olin muidugi jälle murest murtud, otsides põhjusi (loe: vabandusi ja ettekäändeid) miks koeral halb tuju on.  3. rada.  Rada oli tõsiselt mõnus! Läksin rajale teadlikult suhtumisega, et midagi hullemaks n

Võistlushooaeg on hoogu kogumas. Eelmine nädalavahetus haaras enamus agilityharrastajaid eestis oma koerad ja jooksusussid ja põrutas Loole. Mina ka. Kuigi olid kahepäevane üritus, otsustasin mina osaleda vaid esimesel päeval ja vaid hüpperadadel.  ORR: Hüpperada, kohtunik Anne Tammiksalu. Anne oma tuntud headuses :) Et peab ikka raja puhtalt läbimise heaks pingutama ka. Enamusel see pingutus sel päeval vilja ei kandunud ning tulemuseks saadi DSQ ja ega meiegi ei erinenud. Pärast slaalomit lihtlabaselt unustasin valssida - see koperdus muidugi tõigi DSQ ja ka edasine kavatsetud keerukas juhtimisvõtete kombinatsioon oli peas segi kui puder-kapsaatikum :). Alates rõngast oli rada jälle meie võimetele kohane ja saime liikuma.  Muidugi tegelik eesmärk oli sellel võistlusel vaadata, kas Orru ka mängib minuga võõras koeri täis kohas. Ja imede ime, töö hakkab vilja kandma, Orru mängis nii enne kui ka pärast rada! Ainult pean veel mõtlema, kudas tema keskendumine säiliks kui ta minuga män

Koduhallis toimusid mitteametlikud võistlused. Klasse oli 3: algajad, A0 ja ülejäänud (A1-A3). Mina osalesin Graceiga algajates ja Orri panin seekord hoopis A0, sest eesmärk oli hoopis tuju loomine ja mängimine! Oli nii, et sama rada joosti kaks korda ja nö "kirja" läks parim tulemus. Grace Rada koosnes küll vaid tunnelistest aga oli küllalt keeruline. Üks oli kindel - koer pidi stardis ootama jääma. Seda esimese korraga Grace tegigi. Ootas ilusti aga rajal tuli 2 tõrget, mis tulid minu laia käega juhtimisest. Teist rada üritasin paremini juhtida. Aga Grace oli juba nii ärevil teise raja stardis, et ei suutnud oodata ja põrguline varastas stardis ja nii see DSQ kohe tuligi. Kuna juhtisin ikka korralikult siis küll tõrkeid ei tulnud aga tuli veel üks DSQ - jälle oli Grace kiire ja kihutas oste olevasse tunnelisse. Rohkem ma tulemuste koha pealt midagi öelda ei oskagi. Video esimesest sooritusest: Orr Rada oli hea ja lihtne (selline küllalt keskmise A1 hüpperaja rasku

Kuidagi kauaks on see lumi maha jäänud. Koerad muidugi ei kurda :)