Lulu & Minnie

Jällegi trenniliseks Orr, Glennu valmistub võistlusteks :) Orru näitas ennast väga heast küljest. Suutis täitsa juba keskenduda - mul on super hea meel!!! Vaata rohkem pilte SIIT!

Aeg ajalt juhtub meie peres, et koerad saavad konti. Hammaste puhastamise eesmärgil. Nisukatele on väga hea suurusega sea säärekont, üritan ikka valida sellised, millel liha ka nati küljes on. Nüüd on poistel jälle kikud ilusad ja valged! Glennu: Orru: 

Seekord siis Haapsalus. Kohtunik Soomest, Henri Luomala. Meie päev nagu ma eelmises postituses juba pajatasin algas varakult. Kahjuks ei sobi selline korraldus sugugi Glenni agility vaimule. Glenn peab olema võimalikult värske ja välja puhanud, mitte pool ööd magamata ja eelmine õhtu pügalas veedetud.  TULEMUSED  ja  PILDID Niikui jõudis kätte A2 aeg lasi taevas oma luugid valla - ja täitsa korralikult kohe. Sai natuke aega oodatud suurema vihma üle minemist. Meie stardi ajaks oli vihm minevik. 1. rada. Hüpperada. Ei olnud minu arust kuigi keeruline (mulle ja Glennile). Ja saime rajaga täitsa tublilt ka hakkama. Väike ajaviga tuli: 1,15 sek (ehee...16 sajandikku A3st?) Tore kohe mõelda, et me nii lähedal aga samas nii kaugel. See rada osutus üllatuslikult paljudele raskeks ja seega saavutasime oma tulemusega 1. koha!!! Väga kena algus. Kiirus oli isegi kiirem kui mulle rajal tundus: 3,31 m/sek . 2. rada. Agility rada. Glenn oli tunduvalt aeglasem. Rada sujus muidu täitsa ilusti.

Orru osales näitusel. Sest hindamas oli Iiri kohtunik, Timothy Finney ,  ja pealgi olime seal agility võistlustel ja Orr vajab harjutamist. Start oli juba reedel kell 17. Sest oli vaja jõuda veel Pärnus koerad pügada. Ööbisime Pärnu lähedal Tammistes.  Järgmine hommik olime natuke 9 läbi Haapsalus kohal. Saime ennast ilusti agilityraja äärde sisse seada ja siis Orru kammida ja minna näituseplatsile. Nii me siis ootasime: Igatahes ilm oli ilus ja meie ring oli ideaalselt varjus ja mitte muru peal - nuuskimist ei olnud. Osalemas oli veel üks juunior emane Venemaalt. Pärast teda oli meie kord - viimane kord noorteklassis.  Kohtunik oli väga põhjalik - jälle pidin Orru  katsumiseks  lauale vinnama. Orru käitus tiba ebakindlalt ja pärast hammaste vaatamist püges mulle lauapealt sülle. See teda mudugi ei päästnud :) seisis edasi ja katsuti veel. Pärast seda tuli meeldivam osa  - liikumine, kus ta kippus kiirustama aga muidu väga ilus. Kohtunik arvas ka, et ilus koer ja väga hea liikumi

Viimasel hetkel registreerusin noorkoerte võistlusele Orruga. Ei teadnud mida oodata sest, trenni polnud me teinud pea 1,5 nädalat. Aga kuna Orr vajab võistluskogemust siis polegi tulemus oluline.  Kohtunikuks oli seekord Maris Raik. Algajate klassis oli 2 osalejat. Meie kord oli teisena.  1. Kontaktiharjutus (käsi eemale sirutatud pidi koer 3 sek koerajuhule otsa vaatama). selleks ma olin muidugi ette valmistunud, et mulle otsa ikka ei vaadata. Aga ennnäe imet. Vaatas otsa küll, alles siis kui kohtunik ütles, et aitab küll siis Orru pööras pilgu kohtuniku poole. Mulle nii meeldis. Max punktid. 2. Hammaste näitamine ja ligipääsetavus. Kõik ok. Max punktid. 3. Kõrvalkõnd rihmaga. Natuke loid pööretel. Minu nurgad olid ka liiga pehmed. Seisma jäämisel istus aeglaselt, sest ta vaatles teisi koeri eemal. 19p (-1p sest rihm oli vahepeal pinges). 4. Istuma jäämine. Ettevalmistav osa ok, istuma jäi ka aga hakkas koheselt ringi vahtima. Max punktid. 5. Lamama jäämine. Ettevalmistav os

Orrut võõras keskonnas võõrad inimesed ei huvita AGA kui on tuttavas keskkonnas võõrad inimesed siis üldjuhul tuleb tutvust teha ja vahepeal harva juhtub see, et Orrule hakkab mõni naisterahvas kohe väga väga meeldima. Siis tuleb toda naist pidevalt üle külvata musidega ja talle sülle ronida ja igatepidi oma tähelepanuga meelitada, kes on näinud see teab :) Lastega saab hästi läbi, eriti kui nood eest ära jooksevad, samas jätavad enamus lapsi ka Orru külmaks (seevastu Glenn on sündunud ju emaks :D, Glennu valvab lapsi ja mida pisemad on seda rohkem tuleb hoolitseda).  Muidu meeldib talle niisama pikutada omas kodus!  Mõnedest meie aia elanikest veel pildid :)

Vahepeal soetasime uue kaamera - läksime Olympuselt Pentaxi usku. Aga niipalju siis sellest, pilti teeb ikka ja meile uus funktioon on ka - filmib :) Filmist võetud kaader Glennist - ta oli lihtsalt nii üliarmas!  Orru tuules: Ja ise tuult püüdmas: Sai enne näitust pesus käidud: Mega lahe lilla põld: Ja veel üks põld:  Minu aednku saavutused :P

I lm oli kuratlikult kuum. Õnneks meie ringi ajaks läks ilm pilve. Vahepeal tuli isegi sadu, siis jälle superkuumus. Näitusepäev lõppes äksevihmaga. Kuna oli jube kuum siis otsisime varju staadionile pargitud autodelt. Orr leidis endale kena varjualuse järelhaagise näol - keeldus selle alt välja tulemast kuniks päike väljas oli. Harjutame enne ringi Kohtunikuks oli Jancik Leos Tšehhimaalt. Orru liikus ringis väga ilusti.  Siis minu üllatuseks pidin koera katsumise ajaks paigutama lauale, ega ma teda eriti püsti seisma ei sundinudki - ta oleks ikka väga kindlasti urisenud aga kuna ta sai istuda siis ei kommenteerinud ta kohtuniku tegevust. Pärast seda saime seista maas - seisis kenasti.  Kohtunik andis väga kena kirjelduse, eriti meeldis liikumine ja keha. Kiideti ka head esitust :). Hindeks suurepärane ja meie SERTi keeldumist pidi ringikorraldaja kohtunikule seletama - kohtunik oli kaunis üllatunud :). Kuna olime tugevas konkurentsis iseendaga siis olime ka TP .  Pärast oma r

Glennu puhkab loorberitel - mitte küll sõna otseses mõttes aga trenni ta ei tee ja päevad läbi saab magada ja vahel ujumas käia ka. Järgmine nädal on plaan trenni teha siis puhkab Glenn edasi ja on niisama armas :) Orrul seevastu on tavaliselt päevakava tihe. Küll käime agility- ja kuulekusetrennis, nüüd on peaaegu igapäevane juba ka näitusetrenn, lisaks veel kodus poomi jooksmine.  Mõned pildid viimasest agilitytrennist. Piltide autor Anne Soovik ja rohkem pilte SIIN .

Kõik näitusegurud veel suunduvad Pariisi poole aga meil juba käidud :) Tegelikult oli nii, et kui mitmeid aastaid käis sel üritusel minuga Glenn ( 2007 , 2008 , 2009 ), kes teenis endale hüüdnime raadioaktiivne koer Glenn :) siis nüüd oli Orru kord.  Seekordne raadioamatööride kokkutulek toimus Pariisis :) Saime ohtralt harjutada seismist ja ka võõraste inimestega suhtlemist.  Kuigi võõra inimese kutsumisest (eriti kui sellele kaasnes käe välja sirutamine) ei tehtud üldjuhul väljagi. Aga mingeid probleeme ei olnud, kui inimene ikka tuli paitama siis see kannatati välja. Tuttav inimene on aga suurim sõber. Orr sai ka mitu korda ujuda. Ühe korra hüppas kohalikku basseini  poisikeste järele kuna need suurte plartsatusega tegi vettehüppeid :) P ärast seda kui ma pidin ta sealt välja kangutama ta enam seal ujuda ei tahtnud.  Vees sai sa ujuda Äntu sinijärves, kuna ta jällegi libises paadisillalt vette aga ta oli enne seda korralikult ülekuumemenud ka juba niiet veeskäik tuli talle vai