Lulu & Minnie

Esiteks peab ütlema, et koertega tegelemist varjutas loomulikult väikse Bianka tulek meie ellu. Viimasel agility võistlusel jooksin 1 kuu enne Bianka sündi. Trennipaus tuli alles pärast Bianka sündi aga paar nädalat pärast keisrilõikust olin taas trennis ja täpselt Bianka 2 kuuseks saamisel osalesin kuulekusevõistlustel Tartus ja Võrus. Agility võistlusradadele naasin Bianka 3 kuuseks saamisel (isegi paar päeva enne) ja siis alustas Orr ka ametlikult võistlemisega. GLENN Agility (klikka pildil selle suurendamiseks) Nagu tabelistki näha võistles Glenn 36 rajal. Sel aastal oleme rõhku pannud just kiirusele, mis tähendab, et DSQ % on päris suur, üle pooltelt radadelt saime DSQ. Puhtaid ja -5 tulemusi ei saanudki, kui rajalt vigu ei tulnud siis ajaviga tuli küll, niiet 36st rajast 17-l saime aja kirja ja sellest lausa 7 korral poodiumile.Võistlustel on ideaalkiirused ikka kasvanud, niiet ajavead tulevad Glennukesel kaunis suured. Sellest on ka keskmine tulemus meeletult suur: üle 17

Koerad peavad päevast päeva Biankaga järjest enam kohanema, sest Bianka liigub iga päevaga järjest rohkem.  Näiteks vallutab ta aeg-ajalt Orri pesa.  Või siis näiteks Glennuke pikutab rahulikult... kui äkki...

Jõuludeks said koerad jõuluvanalt maiustamist ja mänguasju ning ka hambaharjade komplekti :) Nüüd peab nad veel hambaid harjama õpetama.  Rahva ülekülluse ohust hoolimata võtsime siiski ühe koerakese jõulutaati vaatama kaasa. Glenn sai kodus magusat und nautida.  Orr pidi aga poseerima väikse Biankaga: Poseerimine hakkas nõnda meeldima, et kui enam vaja polnud siis ikka pisteti pea pildile: Jõulumeest Orr aga alguses üldse ei usaldanud, põrnitses teda vaid laua alt, aga kui selgus et kõik muudkui käivad selle mehe juures ja veel hea meelega siis lõpuks pidi ka Orr uudishimule järgi andma ja minema  teda  kaema. Ja siis selgus, et jõulutaat ju täitsa tore mees - siis meil uus häda, pidi päästma taati Orri musidest. Aga oma paki lunastamisega sai ta suurepäraselt hakkama :)

Ja ainult hullemaks läheb, sest varsti tehakse sedasi juba iseseisvalt :)

On jõudnud kätte aeg, kus Bianka polegi enam tühi koht Glenni elus. Muutus tuli Glenni ellu juba mitu nädalat tagasi, kui Bianka hakkas tutvuma erinevate söökidega. Köögiviljapüreed tunduvad Glennile vastupandamatud. Alati, kui on söögiaeg on Glennu kohal ja loodab, et Bianka jätaks maitsvat porgandipüreed või muud magedat aedvilja võimalikult palju üle.   Ja nüüd tegime ka tuvust püreega, kus pidavat ka lihanatukest sees olema. Glenn tunneb kuidas elu läheb päev päevalt järjest paremaks!!!! Ja nüüd võib ka niisama lapse juures valves olla :)

Aasta viimane ametlik agilityvõistlus. Kodusel "armsal" liival :) Kohtunik leedukas  Karolis Cerniauskas. Koduvõistlusel tuleb ikka loomulikult mõlema koeraga võistelda.  ORR 1. rada. Hüpperada ja hästi lihtne. Orr hoidis ennast ikkagi küllaltki tagasi, sest jäi minust ikka täpselt 1 sammu tahapoole. Aga muidu täitsa ilus, puhas rada , kiiruseks 4,5 m/sek ja sellega I koht! 2. rada . Päris mitu jubedust tekitavat kohta. Kuid need kohad, mis õppides olid jubedad läksid tegelikkuses peris kenasti. Kuigi selle jubeda koha peal kukkus pulk (vast mu järsu kutsumise pärast). Pärast A-d läks koer ka minust lõpuks ette (ma ju saatsin ka ilusti otse edasi) Orr jooksis kuni kõik otsa sai ja siis jäi segaduses seisma, et mis mõttes sa mu tühjusesse saadad. Tühjusest kutsusin ilusti koera enda juurde, kes kuulates käsku tuligi ja ei läinud kiigele (1. tõrge). Videost on näha, kuidas ma ise teise tõrke korraldan (~1:30). Jäin hiljaks ja saatsin kaugele. Uus tõrge ja lõpusirge. Vi

Tegime jälle Orriga proovi näitustel osaleda, kuna näitus siinsamas "kodus" toimus ja Orril on Eestist 1 CACIB puudu.  Kõigepealt sain ma suure ehmatuse osaliseks kui ajakavast nägin, et 12 nisukat on osalemas.  Esimene päev. Kohtunikuks rootslane Hendrik Johansson. Läksime näitusele ilma puurita aga meie pettumiseks pidime ikka küllalt kaua ootama (kuigi olime 2 tõug ja meie ees vaid 4 koera). Tuli välja, et kirjas oli isaste avaklassis peale Orru veel 3 koera + veel 3 tšempionklassi isast + 1 noorteklassi isane. Niiet kõva konkurents.  Juba ootates kuulisime kõva urinat ja kuna Orru ei saanud ka rahulikult puuris olla siis ega polnudki väga suuri ootusi Orru käitumiseks. Ringis meie taga olev noor isane koer urises non-stop Orru peale, sellest läks nahka ka liikumine. Alguses kohtunik vaatas kõikide kõrvade asendit ja siis Orru oli veel ikka suhteliselt lõbus.  Kahjuks kui kohtunik sukeldus Orru habemesse, siis ei pidanud kaua ootama, et üks korralik urin kohtuni

See juba vana uudis, et sel nädalal tuli maha esimene lumi ja mitte lihtsalt niisama paar helvest aga ikka korralik tali tuli koos külma ja kõigega.  Loomulikult pidime me ikka mõned pildid tegma värskest lumest: Koos on põnevam!

Oktoobri alguses jätsime koerad Tartusse ja ise põrutasime agility maailmameistrivõistlusi vaatama, mis seekord toimusid Liberecis. Sõit kohale algas juba 02. oktoobri varahommikul, ööbisime Poolas ja pärast mõningast ekslemist jõudsime kolmapäeva õhtuks ka Libereci kohale. Tšehhi sisenesime küll mingit uugametsa kaudu, selline oli meie esimene tee Tšehhimaal: Neljapäeval saime käia Libereci linnapeal uudistamas. Suht ainuke vaatamisväärsus oli Raekoda: Mina veetsin päris palju ajast spordihallis võistlusi jälgides. Avatseremoonia: Eestlaste fännisektor: Kaks korda kogu aja jooksul käis ka meie pisike fänn melu kaemas: Aga suure möllu sees väsib laps kiiresti. Raido oli parema meelega Biankaga hotellis ja käis linna peal jalutamas (ja degusteeris kogu nädala jooksul erinevaid kohalikke õllesid). Reede õhtul käisime mägedes, lootsime häid vaateid kogeda aga ilm oli pilves ja vaated olid sellised: Suur kivi jäi teele ja teletorn oli mattunud pilvedesse. Laupäeva