Lulu & Minnie

Viimane hooaja välisvõistlus. Äratus oli 5.30!! Õnneks vihma ei sadanud ja iaegi päike paistis! Seekord sai võistlema Grace ja Orr. Grace, A0, 13 osalejat mini klassis! 1. rada . Lihtne hüpperada, sobilik A0-le. Grace oli tubli aga lõpupoole ajas ühe pulga maha. Tulemuseks -5 ja see andis 8. koha . Kiirus oli tubli 5,55 m/sek , ja tegelikult rajal mõtlesin ma küll, et võiks kiireminigi ju joosta. 2. rada. Sama lihtne. Plaanis kiiremini joosta. Aga ikka enne lõpusirget jäin Grace´i ootama ja siis kui unistamise lõpetasin pidin peaaegu ninuli käima. Õnneks siiski jäin püsti. tulemuseks puhas rada , kiirus 5,63 m/sek ja sellega saime 1. koha . Kuigi vaatasin, et kui ma oleks enne lõppu varem startinud. oleks me veel parema aja saanud. Orr , A3, 18 osalejat maksi klassis. Orr käis enne oma starte pügalas, peale kehakarvade kõvasti lühemaks võtmis, eemaldati ka kõrvast karvu (lisaks ise võtsin veel kõrvasügavustest karvatuuste välja). Tulemuseks oli see, et koer pidevalt joo...

Bianka parim sõber on vaieldamatult Glenn, teda kallistatakse ja musitatakse vahetpidamata. Kui saaks siis ta kallistaks Orri ka. Glenn muidugi näljahädas talub kõik paid, musid ja kallid ära. Ja isegi Orr on hakanud endale aegajalt pai laskma teha.  Igatahes Biankale üliväga meeldib koeraga jalutada. Ka Glennil pole selle vastu midagi.  Siis tulevad Glennile krutsikd peale...  Sõbrad kahekesi:

Aasta viimane kuulekusevõistlus. Seekord kahe koeraga. Võtsin Orru KK-1 tegema, sest oli vist ikka väga tagumine aeg ja peale selle sai eelmise aasta lõpus endale lubatud, et see aasta tuleb temaga KK-1 ära teha.  Võistlus Kärknas ja kohtunikuks Marika Mikk.  ORR KK-1 Orru sai loosiga esimesena püsilama, mille üle ma väga õnnelik ei olnud, teisalt mõlesin, et saangi teada kuidas ta tööd teeb.  1. Ligipääsetavus. Suurepärane - kontakne ja rahulik. Max punktid. 2. Püsilama . Lamas ilusti. Vahtis küll vahepeal teist koera ja lilli ja liblikaid aga suurema osa ajast vaatas mind!!! Tagasi minnes ootas kõrvalkäsu ilusti ära. 3. Kõrvalkõnd rihmaga. Väga super hea! Oli küll mõningasi nö instikti kõikumisi ja pööretel natuke kõõritas ringi vaadata. Mõned punktid sellest maha. 4. Istuma jäämine. Ilus ettevalmistav osa, kuigi pärast minu liikumahakkamist võtab Orrul umbes pool sekundit aega, et liikuma hakata. Seisma jäämisel istuskiiresti, millest viskus lamama ja siis...

Tartus toimus juba traditsiooniks saanud Tarkuse päeva raames kesklinnas ka mitteametlikud võistlused. Seekord ka Säde karika I etapp . Kohtunikuks oli Keida Tirmaste. Kavas 3 rada. Mina olin Orri ja Graceiga.  ORR. A2-A3 klass, maksid 1. rada. Agilityrada.  Orru oli nagu ikka enne esimest starti natuke kivijalg. Täpselt pärast startimist lõhkes meje jooksusuunas õhupall, mille peale Orr ilusti veelgi enam lukustus, nii et see õhupalli paugu juures olev sinine tunnel võeti vist küll istudes :). Pärast seda Orru isegi taastus oma ehmatusest ja ei olnud nii kangejalgne - küll aga terve jooksu siiski oli ettevaatlik. Tulemus üllatus-üllatus puhas rada ja sellega 1. koht !  2. rada.  Hüpperada oli väikse kiiksuga. Nimelt oli ülesandeks joosta ümber puu/koonuse iga kord kui koer on tunnelis. Orrul oli täitsa lõbus ja ergas tuju. Natuke ettevaatlik oli aga vahepeal näitas juba täitsa ergast sammu! Raja keskel tänu ümber koonuse jooksmisele oli tiba segadus, mis O...

Luigel kahepäevased võistlused. Meie osalemas vaid Orruga, vaid laupäeval. Kohtunik Antonin Grygar (CZ), meile tuttav juba Poolast, kus saime tema mahlakaid radu tunda :). Kõik tulemused SIIN . 1. rada. Oli täitsa huvitav, mitte midagi väga pead pööritavat aga samas kogu aeg oli pinge sees ning samal ajal oli see väga kiire rada. Ehk siis tore rada. Orrukese võtsin juba täitsa varakult välja ja tegelesin temaga enne starti, ta krõllas küll teisi koeri silmanurgast ja platsile minnes lukustus korralikult. Üritasin teda ikka ergutada. Tõrget parandades arvas ta üldse, et siinkohal maailm lõppeki. Aga õnneks siiski mitte.... :) Slaalom oli ka mega aeglane. Mina olin pärast rada pettunud - just Orru meeleolu pärast. Viimane takistus oli tõrge, mille Orru minu viimase hetke tagantlõikamise pärast maha ajas. Kokku -10 ja lisaks veel 3,39 sek ajaviga. Kiirus 3,33 m/sek ja 10. koht. Pilt: Jelena Saga 2. rada . Rajaehitus sarnane esimesega. Pärast esimest rada tassisin Orru puuriga...

Koertel on suvepuhkus, see tähendab, et trenne tegema üldse ei pea, saab ainult mängda ja siis õuel peesitada!  Või siis eeeskujulikult naabrinaiselt oma päevast juustunormi oodata:

Võtsime esimest korda tee agility võistlustele Lätti. Ventspilsis sel aastal alustanud agilityklubi korraldas oma päris esimest võistlust. Hoolimata väikesest etteteatamise ajast (võistlus kuulutati üleüldse välja vaid vähem kui 2 kuud enne selle toimumist) oli võistlus täitsa rahvusvaheline. Võistlejaid oli tulnud nii Leedust kui Venemaalt ja meie esindasime siis Eestit. Peab küll ütlema, et kõige rohkearvulisem võistlusklass oli A0 (kuna kõik selle klubi koerad olid just kas A0-is või A1-s) ja A1 ning A3 klassid olid hõredad (A2 puudus üldse). Kogu võistlustoimkond nägi agilityvõistlust kui sellist esimest korda. Aga nad said korraldamisega väga hästi hakkama. Lisaks pakuti päeva lõpus osalejatele suppi ja kringlit. Loomulikult aitas neid väga palju kohtunik Peteris Akimovs . Peab ütlema, et nende klubil on väga ilus ja hiiglaslik muruväljak, ning sisehall on suur ja korralike tualetidega. Kohalik kohvik oli oma telgikesega sooje sööke, kohvi jm pakkumas ja ringi juurde olid pandud ...