Viimane hooaja välisvõistlus. Äratus oli 5.30!! Õnneks vihma ei sadanud ja iaegi päike paistis! Seekord sai võistlema Grace ja Orr.
Grace, A0, 13 osalejat mini klassis!
1. rada. Lihtne hüpperada, sobilik A0-le. Grace oli tubli aga lõpupoole ajas ühe pulga maha. Tulemuseks -5 ja see andis 8. koha. Kiirus oli tubli 5,55 m/sek, ja tegelikult rajal mõtlesin ma küll, et võiks kiireminigi ju joosta.
2. rada. Sama lihtne. Plaanis kiiremini joosta. Aga ikka enne lõpusirget jäin Grace´i ootama ja siis kui unistamise lõpetasin pidin peaaegu ninuli käima. Õnneks siiski jäin püsti. tulemuseks puhas rada, kiirus 5,63 m/sek ja sellega saime 1. koha. Kuigi vaatasin, et kui ma oleks enne lõppu varem startinud. oleks me veel parema aja saanud.
Orr, A3, 18 osalejat maksi klassis.
Orr käis enne oma starte pügalas, peale kehakarvade kõvasti lühemaks võtmis, eemaldati ka kõrvast karvu (lisaks ise võtsin veel kõrvasügavustest karvatuuste välja). Tulemuseks oli see, et koer pidevalt joostes (ju siis tuul läks kõrva) raputas pead ja see segas ikka ülioluliselt sooritust.
1. rada. Hüpperada. Mõnus oli. Selline natuke kaval aga samas kiire. Stardis oli Orru mõnusas tujus - mänguline ja vaba - võtsime targemate nõu kuulda ja õpetasin koera haukuma. Aga kiirust vähendas suuresti kõrvade sügelus. 1. tõrge tuli tõkkest mööda jooksmisel - ei näidanud piisavalt konkreetselt. 2. tõrge tuli tõkke taha saatmisel - jälle kiirustasin liialt. Kohe slaalomi alguses Orru tardus - inimene tuli lähedalt vastu. Selle elasime üle ja pärast seda kiiresti Orr elavnes! Selle üle on mul jälle hiilgama tore meel. 3. tõrke ja sellega kaasneva DSQ saime enne viimast tõket, kus Orru sai hoo sisse ja lendas tõkkest mööda. Süüdi minu ülihiljaks jäänud juhtimine!
2. rada. Jälle selline minule meeltmööda rada. Ikka probleemid kõrvade sügelemisega. Alguses pöörded väga aeglased. Tunnelist väljudes ja slaalomi minnes raputas pead ja seega ei kuulnud minu slaalomi käsku, kui pea raputamise lõpetas oli juba slaalomi alguse maha maganud. Ülejäänud rada laabus, kui mitte panna tähele kuivõrd superhiljaks ma oma käsklustega jään. Lõpus oli poom, mis üsna kõvasti vibreeris ja loomulikult Orru väga ettevaatlikuks tegi. Kokku saime ka veel hunniku trahvisekundeid: 11,69. Miskipärast pole mulle -5 slaalomi eest mägitud ja protokolli läks vaid ajaviga ja 4. koht (tegelikult oleks me ära teeninud 6. koha).
Grace, A0, 13 osalejat mini klassis!
1. rada. Lihtne hüpperada, sobilik A0-le. Grace oli tubli aga lõpupoole ajas ühe pulga maha. Tulemuseks -5 ja see andis 8. koha. Kiirus oli tubli 5,55 m/sek, ja tegelikult rajal mõtlesin ma küll, et võiks kiireminigi ju joosta.
2. rada. Sama lihtne. Plaanis kiiremini joosta. Aga ikka enne lõpusirget jäin Grace´i ootama ja siis kui unistamise lõpetasin pidin peaaegu ninuli käima. Õnneks siiski jäin püsti. tulemuseks puhas rada, kiirus 5,63 m/sek ja sellega saime 1. koha. Kuigi vaatasin, et kui ma oleks enne lõppu varem startinud. oleks me veel parema aja saanud.
Orr käis enne oma starte pügalas, peale kehakarvade kõvasti lühemaks võtmis, eemaldati ka kõrvast karvu (lisaks ise võtsin veel kõrvasügavustest karvatuuste välja). Tulemuseks oli see, et koer pidevalt joostes (ju siis tuul läks kõrva) raputas pead ja see segas ikka ülioluliselt sooritust.
1. rada. Hüpperada. Mõnus oli. Selline natuke kaval aga samas kiire. Stardis oli Orru mõnusas tujus - mänguline ja vaba - võtsime targemate nõu kuulda ja õpetasin koera haukuma. Aga kiirust vähendas suuresti kõrvade sügelus. 1. tõrge tuli tõkkest mööda jooksmisel - ei näidanud piisavalt konkreetselt. 2. tõrge tuli tõkke taha saatmisel - jälle kiirustasin liialt. Kohe slaalomi alguses Orru tardus - inimene tuli lähedalt vastu. Selle elasime üle ja pärast seda kiiresti Orr elavnes! Selle üle on mul jälle hiilgama tore meel. 3. tõrke ja sellega kaasneva DSQ saime enne viimast tõket, kus Orru sai hoo sisse ja lendas tõkkest mööda. Süüdi minu ülihiljaks jäänud juhtimine!
2. rada. Jälle selline minule meeltmööda rada. Ikka probleemid kõrvade sügelemisega. Alguses pöörded väga aeglased. Tunnelist väljudes ja slaalomi minnes raputas pead ja seega ei kuulnud minu slaalomi käsku, kui pea raputamise lõpetas oli juba slaalomi alguse maha maganud. Ülejäänud rada laabus, kui mitte panna tähele kuivõrd superhiljaks ma oma käsklustega jään. Lõpus oli poom, mis üsna kõvasti vibreeris ja loomulikult Orru väga ettevaatlikuks tegi. Kokku saime ka veel hunniku trahvisekundeid: 11,69. Miskipärast pole mulle -5 slaalomi eest mägitud ja protokolli läks vaid ajaviga ja 4. koht (tegelikult oleks me ära teeninud 6. koha).
Comments