Võtsime esimest korda tee agility võistlustele Lätti. Ventspilsis sel aastal alustanud agilityklubi korraldas oma päris esimest võistlust. Hoolimata väikesest etteteatamise ajast (võistlus kuulutati üleüldse välja vaid vähem kui 2 kuud enne selle toimumist) oli võistlus täitsa rahvusvaheline. Võistlejaid oli tulnud nii Leedust kui Venemaalt ja meie esindasime siis Eestit. Peab küll ütlema, et kõige rohkearvulisem võistlusklass oli A0 (kuna kõik selle klubi koerad olid just kas A0-is või A1-s) ja A1 ning A3 klassid olid hõredad (A2 puudus üldse). Kogu võistlustoimkond nägi agilityvõistlust kui sellist esimest korda. Aga nad said korraldamisega väga hästi hakkama. Lisaks pakuti päeva lõpus osalejatele suppi ja kringlit. Loomulikult aitas neid väga palju kohtunik Peteris Akimovs. Peab ütlema, et nende klubil on väga ilus ja hiiglaslik muruväljak, ning sisehall on suur ja korralike tualetidega. Kohalik kohvik oli oma telgikesega sooje sööke, kohvi jm pakkumas ja ringi juurde olid pandud pingid. Kohalik külarahvas oli päev otsa pinkidel vaatamas ja entusiastlikult kaasa elamas. Õhustik oli soe ja sõbralik, meile väga meeldis ja kui see nii kaugel poleks siis käiks tihedamalt. Lisaks boonus oli see, et maksma pidi vaid ametlike radade eest, Open rajad olid kõigile tasuta.
Õnneks midagi rohkemat kui Glenni ebamugavustunne ei juhtunud. Peab muidugi mainima, et ma teadsin enne juba, et Leeduka koer on emane. Muidu poleks ma mitte mingil juhul Glenni niiviisi üksi sinna lamama jätnud!
Meie saabusime kohale juba eelmine päev. Tegelikult koerad olid võistluspäevaks juba tiba väsinud, sest ega nad ju võõras kohas magavad ju 1 silm lahti. Minul võistlemas mõlemad koerad. A3 rajad olid täitsa toredad.
A3 Glenn
1. rada. Tahtsin vist väga kiiresti teha ja sellest tulid tõrked. Slaalomisse ei saanud kuidagi õieti saadetud. Pikkuses lammutas ja kiigele ei tahnud jälle minna. Sealt kogusime nii, et kokku koguned 3 tõrget ja see tähendab DSQ.
2. rada. Võtsin hästi rahulikult juhtimist. Eriti slaalomisse ja kiigele minekut. Kõik sujust hästi ja aeglaselt. Ühe tõrke suutsime ikka saada, sest Glennike ei taha üldse neid kõrgeid tõkkeid võtta. Aga pikkuse võttis puhtalt. Kiiruseks kõigest 2,51 m/sek.
A3 Orr
1. rada. Rahmeldasin samamoodi esimese raja nagu Glennigagi. Slaalomisse satsin küll ilusti aga Orruke hakkas midagi slaaloit tehes vahtima ja loomulikult unustas ta samal jal slaalomit edasi teha. Uuesti slaalomisse saates saatsin ta valesse postivahesse ja siis suuremat ringi võttes lõpuks õnnestus aga me kaotasime hullumeelselt palju aega sinna slaalomisse. Lisaks komerdas ta sarnaselt Glenniga pikussesse. Pärast ilusat kiigesooritust kukkus pulk ja siis veel pulk koos tiivaga - vot on ikka tihedad kaared meil vahel :). Ehk siis tulemuseks sai -25 + suur hulk sekundeid üle aja. Kiiruseks vaid 2,76 m/sek. Vaatasin, et kui oleks saanud slaalomi kohe tehtud oleks kiiruseks tulnud 3,5 m/sek.
2. rada. Juhtisin natuke nagu Glenni. Jube korralikult ja aeglaselt!!! Ja ega Orrul mingit eriti mega jooksutuju ka ei olnud. Slaalomi juures läks uudistama slaalomi numbrit aga õnneks mitte eriti kauaks. Pärast slaalomit oli DSQ vaid mõne cm kaugusel kui Orr jooksis tunneli poole ja vaid hetk enne tunnelisse minekut sain ta ära kutsutud. Lõppes see sellega, et saime rajalt vaid hinniku karistussekundeid kaela. Kiirus 2,9 m/s.
Väheste osavõtjate tõttu toimus autasustamine midi klassiga koos ja kahe raja kokkuvõttes. Orruke teenis 2. koha ja Glenn 3. koha.
Pärast neid aeglasi A3 sooritusi vaatasin, et koerad ikka täitsa väsinud. Üritasin ergutada neid enne open radu mänguga.
Open Glenn
1. rada. Glennuke ikka võtleb sooviga mite kõrgeid hüppeid võtta. Slaalomis jäi Glenni tähelepanu palli jahtivatele sheltie kambale, kelle omanik otsustas, et kõige parem ongi võistlusplatsi ääres oma koerakambale palle loopida. Pikkuse otsustas Glenn ka vahele jätta - ju siis tundus liiga pikk hüpe. Minnes pikkus uuesti võtma otsusas Glenn et läheb hoopiski tunnelisse :) DSQ.
2. rada. Teisel tõkkel pulk kukkus. Siis pikkus osutus liiga pikaks, ma muidugi tegin eestlõikamise ka (seda ma tegelikult ei plaaninud seal teha). Ja siis peale slaalomit saime me tõrke. Huvitav, et selle korraks seisatamise eest nüüd saime tõrke aga kolmel eelneval rajal pole saanud, sest Glenn seisatab ikka tihti ja võtab hoogu/mõtleb enne tõket. Ja samas ülejärgmise tõkke eest tõrgub ta isegi rohkem aga tõrget ei saa :). Kokku -15 + nagu ikka hunnik sekundeid üle aja. Kiirus 2,7 m/s.
Open Orr
1. rada. Start oli toreda koha peal sai ilusti mängida ja siis kohe startida. Orruke oli mängule päris hästi keskendunud. Ja siis ka jooksule. Muidugi ei jooksnud ta kohe nii nagu poleks himset aga kiirus oli üsna ühtlane. Pärast slaalomit jäi ta küll miskit vahtima. Aga ma jäin ikka ülirahule selle ühtlase tempoga!!! Tulemuseks puhas rada! Kiirus 3,83 m/sek
2. rada. Tesit rada muidugi ootasin, et oleks sama keskendumine või paremgi veel :P. Algus oligi enam vähem sama. Poomil hakkas kohtunikku põdema ja peale seda hakkasin mina vusserdama. Pärast poomi oli plaan valssida aga seda ma ei teinud ja leidsin ennast valelt poolt. Okei saime pusserdatud siis Orr leidis endas mingi enneolematu motivatsiooni ja lendas pikkusele sellise kiirusega, et selleks polnud ma üldse ette valmistunud. Minu algne plaan oli enne slaalomit sujuvalt eest lõigata. Aga nagu näha polnud eest lõikamisest juttugi. Enne slaalomit jälle see numbri silt! Ja pärast halvasti ja valesti koera sisse saatmist vihastasin juba, et pagana slaalom küll. Aga Orruke sai päris kenasti ja kiiresti siiski lõpuks slaalomiga hakkama. Kogu selle kammaja peale suutsin raja unustada ja saatsin väga korralikult koera tunnelisse ja peale seda alles meenus mulle, et ei pidanudki sellel rajal tunnelisse minema. Sellised jamad tekivad kui on neli erinevat rada aga enamuste takistuste asukohad muutuvad väga vähe. Seega DSQ. Aga selle viimase rajaga jäin ma eriti rahule, sest tundus, et vahepeal Orru isegi nautis asja!!! Super!
Ka Open radade eest autasustamine toimus kahe raja peale kokku (seekord siiski kõik suurusklassid eraldi). Orruke teenis oma 1 puhta raja ja DSQ 1. koha :) Ja Glennuke 3. koha. Väga tore päeva lõpp ju! Kuigi autasustamisel käia on ikka ja jälle ohtlik tegevus. Esimesel pildil on näha kuidas teise koha saanud Leedukas on täiesti teadmatuses, mida teeb tema koerake rihma otsas. Koeraomanikud võiskid ikka suurest poseerimistuhinast üle olla. Pildil on näha, et nii mina kui kohtunik vaatavad, et mis nüüd saab. Kordasin Glennile lama käsklust.
Auhinna kotis oli palju nänni: meepurk (x4), helkuriga jalutusrihm (x3), lendav taldrik (x4), jalutusrihma külge kinnitatav kakakoti hoidja (+kotirull) (x3) ja lõpuks külmkapile mõeldud märkmepaberid (x4).
Tagsisõit oli pikk, sest oli pime ja vihma sadas ja Läti teed ei kuulu just Euroopa parimate hulka. Aga mõned minutid enne südaööd olime õnnelikult kodus!
Comments