Lulu & Minnie

Käisime Orriga laupäeval Viljandis Inga Järve koolitusel. Loengust polnud küll mul võimalik osa võtta aga trenni osast küll. Ilm oli kohutavalt palav. Minu eesmärk oli, et Orru keskenduks mulle. Esimene rajajupp: Orru oli selline nagu  ikka – hajutatud. Teine rajajupp oli katastroof – probleemi tõi eriti selgelt välja kuum ilm. Orru nuuskis nagu nina võttis ja tagatipuks tõstis tunnelisse jalga. Ehk siis näitas mulle iga oma rakuga, et tema seda värki ei taha teha. Sai selgeks, et nii me jätkata ju ei saa. Kolmanda ja viimase rajajupi tegime nii, et toidukausike ootas lõpus. See äratas Orrukest üles ja oli märgata OLULINE tujumuutus. Orr oli lõbus ja võis isegi kepselda toidukausi poole. Olen väga rahul, et käisin seda 3 rajajuppi Viljandis tegemas, sest see lõi pea klaariks (ei teagi,  miks on ikka nii, et kodustes tingimustes ei näe täiesti ilmseid asju). Seega uus eesmärk on koera meeleolu treenida. Back to basics ! Trennid lihtsaks ja toidukauss ka tagasi harjutuse lõ...

Nädalavahetuse heietused jätkuvad. Lisaks näitustele ja ujumistele ja suguvõsakokkutulekule oli plaan ka agilityt teha. Kohtuniku tööd oli tulnud tegema Leedukas Dalius Strazdas . Kõik tulemused SIIN . Ja mõned klõpsud minu FB albumis SIIN .  ORR 1. rada. Agilityrada. Otse näituseringist jooksime agility starti. Kibekiirelt sai pats koerale pähe visatud ja endale plätade asemel jooksukõlblikumad jalatsid jalga ja jooksma me saimegi. Kõik käis nii kähku, et isegi operaator kõps ei jõudnud filmima vaid suutis poole raja pealt mõned klõpsud teha.  Orril oli hea tuju, ei nuuskinud ega midagi (tallegi vist ootamatult hakkasime jooksma). Muidugi kiiremni oleks ju võinud aga ma läksin ka kindla peale puhast rada saama. Seda me saimegi, kiiruseks tuli 3,46 m/sek . See oli meie kolmas puhas rada A1-s ja sellega saime A2-te!  Lisaks saime ka 2. koha. Kuidagi hale aga peaks tegema ikka A1 kokkuvõte: Joostud 7 rada (5 agility ja 2 hüpperada), milledest tulemus 0 kol...

Ka pühapäeval oli tore näitusele minna, seda päris mitmel põhjusel. Esiteks oli näitus jälle kodu lähedal ja teiseks meil polnud midagi näituselt vaja, seega oli Orrul vaba voli uriseda :) Ainuke paha asi oli, et meil oli täpselt  samal ajal  agility võistlused.  Kohtunikuks seekord   Jasna Matejcic ( Horvaatiast). Ja meil oli isegi konkurente, 1 isane meiega samas klassis ja 2 emast. Orrul oli jälle tuju hea ja õnneks pidime enne jooksma, see kuidagi mõjub Orrile hästi.  Siis kui meie kord tuli kohtuniku ette minna, ei saanud me kuidagi kohtunikuga kokkuleppele, et kuidaspidi see Orr peaks seisma, lõpuks tõstin Orru teispidi, mille peale muidugi tuli urr välja. Kohtunik katsuma hakates küsis, et kas Orr nüüd hammustab teda, vastasin, et ei ja kohtunik vaatas ise hambad ja katsus korralikult. Orru ikka tiba alguses tegi häält aga lõpuks vaatas, et sellest tolku pole ja jäi vait. Kohtunik lasi korralikult joosta ja oli üldse selline mõistlik kohtunik. ...

Mega lahe on kui näitusepaik asub vaid tunnikese autosõidutee kaugusel ja ring algab kell 14! Ei olnudki nagu näitusepäva hommik kui sai pool päeva veel laiselda. Jõudsime Räpinasse õigeaegselt ja pidime üsna vähe ootama. Kohtunikuks oli Andras Polgar Tsehhist. Orril oli hea tuju aga kui kohtunik asus tormakalt ta hambaid uurima siis tegi ta selgelt teatavaks, et igasugused juba tema suhu ei roni - ja ei roninudki. Mina näitasin kohtunikule Orru hambad ette.  Katsuda sai kohtunik Orrut ilusti. Ja Orrul taastus väga hea tuju. Kohtunik andis meile pikema jututa hindeks suurepärase ja sellega saime ka oma kauaoodatud SERDI , mis teeb Orrust nüüdsest Eesti tsempioni. See omakorda teeb temast automaatselt ka kohe Läti ja Leedu tsempioni (sest meil juba poole aasta eest vajalikud serdid käes), mis jällegi omakorda teeb Orrust Balti tsempioni :)  Ehk siis nime ette tiitlite rivvi võib lisada EST, LT, LV & BALT CH . Lõppvõistlusele ei jäänud, selle asemel käisid ...

Seekordsed agility võistlused viisid meid Pärnumaale Maria tallu. Päev oli super pikk (16 tundi): kodust oli start kell 6 (äratus kell 5) hommikul ja koju tagasi jõudsime peale 22 õhtul. Koht oli väga kena oma ilusate muruplatside ja lillepeenardega. Lisaks oli ka mõnus varjualune, kuhu sai päikese ja vihma eest peituda. Seekordne kohtunik oli  Willem-Aleksander Kelders   Hollandist. Ka eelmisel suvel Pärnus sai tema radu joostud, juba siis jäid meelde mõnusalt joostavad rajad ja kohtuniku jutukas olemus.  Tulemused SIIN Mõned pildid SIIN ORR ( teine võistlus A1 klassis): 1. rada. Hüpperada ja väga lihtne. Kahjuks Orr nuuskis ja ikka täiega jalutas. Rada sai läbitud mõõdukas traavis. Jube. Positiivseks oli täitsa kena slaalom ja see, et Orr küll traavis ja nuuskis samal ajal AGA ta ei jäänud seisma ja ei vahtinud ringi. Aga tulemuseks puhas rada , sest jällegi jõudsime aega. See andis imekombel ka 2. koha . Kiiruseks vaid 3,39 m/sek. 2. rada. Agilityrada. Jäl...

Enne metsa minekut teeb Orru põssale seljamassaazi Ja kui Orr voodi all ei maga siis õib ka viludas peesitada Ja lõpuks metsa! Seekord oli meil kaasas ka õetütar Sandraly, kellega oli mõnus joosta: Jalutuskäigu sihtpunkt on järv: 

Lõpuks ometi on meie võistluspaus läbi. Pakkisime ennast kokku ja põrutasime esimesele ametlikule võistlusele üle 3 kuu. Võistlus toimus Tuhalas ja kohtunikuks Svetlana Kreslina Lätist. Mulle tema rajad meeldisid. Kõik tulemused SIIN. ORR Võistles esimest korda ametlikult ja avas oma võistluste seeria A1 klassis. Kuna võistlemistest on nii palju aega möödas siis ei teadnud isegi mida oodata.  1. rada. Hüpperada. Iseenesest lihtne. Orrul oli muidugi miljon mõtet peas ja mitte ükski neist ei olnud seotud jooksmisega. Ehk siis selline soojendav sörk. Imekombel ta küll slaalomis nuuskis ja jäi korra seisma aga siiski jätkas õigest kohast.  Kuna kohtunik ei andnud A1-s tõrkeid väga kergelt siis ka meie tõrge ja karistamata. Seega saime raja läbitud ilma vigadeta. Ja veelgi suurimaks imeks oli minu jaoks aega mahtumine, kuigi napilt. Kuigi tuju tegi mõrudaks see vastik nuuskimine rajal :( Tulemus polegi ju paha - esimene ametlik start ja esimene puhas rada (kuigi ki...