Tuuli reisipäevik, vol. 3

13. päev. 28.11.2011, esmaspäev.  Jama

Tegin natuke ülikoolis ka asjalikku: reedel mõõdetud spektritest jooniseid. Päeva lõpuks otsustasime, et homme lähme professori jutule, et saaks midagi asjalikku teha, mis meie alaga ka seotud on.

Pean klaarima ka ära oma lausvale, ehitamise kiiruse kohta, tuli välja, et väga lähestikku on 2 maja mida ehitatakse ja ma arvasin, et see on 1 ja sama maja. Tegelikult on ikka siiani ühel krundil vaid vundament ja teisel seinad ka püsti. Kõik krundid ja maja suurused on samad, nii et kerge on maju segi ajada. Õhtuks tegin praekartulit ja kotletti. Kotletid tulid hiiglama halvad – ma süüdistaksin siin kohal liha mitte kokka J. Ja praekartul iseenesest tuli hea aga kahjuks kõik krõbedus jäi panni põhja mitte kartuli külge. Õhtul olin vara väsinud, sest eile sai vähe magada.

14. päev. 29.11.2011, teisipäev.  Kinos

Prügipäev. Kell 6 oli prügiauto maja juures ja mässas ringi, väga ülesäratav. Ülikoolis juhtus see, et midagi toimus! Professor tuli meie juurde ja teatas, et ta orgunnis paadi ja järgmine nädal lähme jõe peale!!! Super rahul sellega. Mitte muidugi sellega, et lubab 35 kraadi jälle. Hull naabrimutt ikka lõugab regulaarselt paar korda tunnis laste või mehe peale. Kui ma oleks nii kuu aega varem tulnud oleksin saanud minna vaalu vaatama. Nüüd on enamus juba edasi rännanud ja pole mõtet 600-800 eeku selle peale panna.

Õhtul käisime kinos majakaaslastega. Vaadatud film on „The Inbetweeners“. Paljaid mehi nägi päris mitu ja naerda sai ka päris mitu korda. Selline kerge huumor, kuigi enamus juttu ja mõtteid käis ikka ümber ühe asja. Lõpp oli parajalt imal. Oli erisoodukas õhtu ja pilet maksis ainult 11 dollarit, muidu vist on 18 dollarit.

Mul on plaan homme ülikoolist varakult jalga lasta ja ujuma hoopis minna, eks vaatab, kas Birgot sellega nõus on ;)

15. päev. 30.11.2011, kolmapäev.  Ookean

Hommikul ülikooli ja siis kahe tunni pärast tulime juba tulekut. Hetk enne 11, asusime Birgotiga linna poole suunaga Perthi teadusmuuseum. Sissepääsu eest tuli loovutada 10 dollarit. Üldiselt oli suht mage värk, Tartu AHHAAs saab 3x rohkem elamusi. Üks atraktsioon oli, mida tahtsin katsetada, selline värgendus, kus sai 360 kraadi jalgrattaga sõita. 

Üks jama ainult oli – 

..see nimekirja viimane osa oli pettumust valmistav. Aga ei hakanud ennast väga siis pressima sinna kah.

Kes tahab kaeda, kui suureks kõht paisunud on siis see pilt näitab täitsa hästi:

Pärast seda läksime randa. Ranna ääres külastasime üht peen Itaalia restorani, kus tellitud lihavõileib, mahl ja kook läksid maksma 46 dollarit. Eestis peab ikka kõvasti pingutama, et pea 500 eeku sellise asja eest välja käia. Söök ise oli muidu tasemel ja koht ka. Soovitan kõigile rikastele! Kuna mina tegelikult rikas pole siis õnneks enne restorani hinnakirjaga tutvumist lubas Birgot mulle lõuna välja teha. Aitähhh! J Kõhud täis panime vee poole: mulle oli see täitsa esimest korda jalad ookeani pista.

 Birgot näitas hüppamisvõimeid:

Tegu on India ookeaniga, vesi ise oli täitsa soe aga ilm oli tuuline ja see jahutas parajalt. Üritasime päikest võtta – see õnnestus vist 5 minutit ja siis tegelesime hulga aega merekarpide vaatlemise ja korjamisega.
Minu merekarbi saak:

Tegime pilti ja jalutasime täitsa pikalt mööda randa.

Tee peale jäi ka üks müügis olev maja, millel oli kena vaade ookeanile.

Pilt emmele: ma ikka kannan ka mütsi aga piltide tegemise ajaks võtan ära, sest mütsiga näen välja selline :)

Seejärel suundusime rongipeatust otsima.
Rannaäärne piirkond oli ilus - uhked villad ja hoolitsetud aiad:

Minu suunatajuga oleksime siiani ekselnud aga õnneks Birgot ei vaevle orienteerumissegaduse käes. Teepeal nägime huvitavaid esindajaid nii floorast kui faunast. Fauna poole pealt saime jälgida ja pildistada armsaid papagoisid.

Floora poolelt oli esindatud üks  männiliik, mis oli tõeliselt lahe.

Sidrunipuu.

Ja lõpuks ka mingid veidrikud.

Selline hull puu, mille okste otsas asuvad lehed ja õied. Need puud hakkavad alles nüüd lehte minema aga üks juba õitses ka.

Lõpuks jõudsime ka rongijaama:

Enne koju jõudmist käisin veel poest läbi ja siis lõpuks kell 19 olingi kodus. Meie kena päevake kestis vaid 8h. Jalad valutasid kenasti, kokku sai täna 13,5 km maha tatsatud. Uni tuli hea!

16. päev. 01.12.2011, neljapäev.  

Täna oli ülikoolis asjalik, pärast lõunat näidati, mida teha veeproovidega, mida hakkame järgmine nädal võtma. Kõik oli tuttav värk. Kodus tegin õhtusööki: spagetid kanaga, seda jagus õhtuks, reede lõunaks ja õhtusöögiks. Nii et süüa pean tegema alles laupäeva lõunaks. Vaatsin õhtul telekat, „Simpsoneid“ ja „Sõpru“. Siin on ikka hiilgama tüütud reklaamid. Näiteks Simpsonite poole tunnise multika ajal jõudis olla 4!!!! reklaamipausi. Kõige viimane oli 2 minutit enne lõppu. Super nõme. Filmide ajal sellist jaburust ei ole. Nii et selline vaikne päev oli.

17. päev. 02.12.2011, reede.  Ujumas

Täna oli super super kuum. Noo kohe nii kuum, et võttis jälle mõtisklema, et kes küll kurat siia elama tahab tulla?!?!! Varjus oli 34,5 kraadi päeval. See tähendas, et välja minek võrdus enese hetkelise sulatamisega. Lootsime saada ülikoolist häid uudiseid, et esmaspäeval saame minna jõele. Aga ei midagi. Üpris varakult läksime ära. Esimest korda kasutasin koju minekuks bussi, mis viis mu kodust vaid 800 meetri kaugusele. Selle ajaga jõudsin siiski tunda kuidas mu jalad päikesest särisevad. Uhh homme pidi veel kuumem olema. Kodus panin ujukad selga ja siirdusin, õnneks vaid 5 minuti kaugusel olevasse väliujulasse. Seal sai 2 tundi lõbusalt aega veeta ja ilusaid inimesi vaadatud (600 meetrit isegi ujusin J). Koju jõudes tegin menüüd ja poenimekirja ja seitsme ajal suundusin poodi. Poes läks 50 dollarit, vast väga palju pole vaja järgmine nädal enam poes  käia. Seljakott sai natuke liiga raske, nii umbes 12 kilo + riidest kott ~2 kg.  Tagasi tulles oli juba pime. Õhtul veetsin aega teistega joomamängu kaasa tehes. Mina sain oma organismi tublisti veega varustatud J.

Siin käib pidevalt mingi õudne jutt kohalikest ämblikest. 

Meie oma kohalik aias elav ämblik, väga suur ei ole - nii 3-4 cm.

See on ikka väga jube, mis suurustes neid siin on. Lisaks sellele on igapäevane nähtus prussakad. Nägin täna väljas ühte – vastik.

18. päev. 03.12.2011, laupäev.  Laiskus

Täna ei olnud plaanis mitte midagi. Enne lõunat jäin majja täitsa üksi. Noored läksid Rottnest saarele. Üks iirlane oli tööl ja teine jõulukinke ostlemas. Koristasin maja ja oma tuba ja üritasin telekat vaadata. Täitsa lõpp kui palju sporti tuleb laupäeva päeval: naiste korvpall, kriket, golf, mingi ralli. Ühesõnaga midagi vaadata polnud. Tegin söögiks pasta tuunikala värsket salatit. Sain isegi poest hapukurki, mis maitseski nagu hapukurk – võib olla tiba soolane oli. Välja minna täna ei plaani, sest jõhkralt palav on. 

Tegelikult korra ikka käisin väljas, maja taga oleva puu õiest pilti tegemas

ja naabri kassile panin süüa ja juua. Nimelt käib meil nende hullude naabrite kass söömas ja meie aiatoolides päval magamas. Armas väike must kass on.

Toas konditsioneer käib ja täitsa hea on. Ahjaa täna otsustas ohatis huulele tulla – arvatavasti sellest, et sain eile ujulas näkku päikest. Hetkel näitab, et kraade on 35 ja õhuniiskus 14%. VÄKK! Austraalia ilmateade ütleb, et Tartus on järgmine kolmapäev ja neljapäev ka päeval miinuskraadid.

Õhtul oli grill jälle. Tehti loomaliha, känguruliha, kana, vorste ja toorsalatit oli ka (tegelikult oli riisi ka aga seda pole mõtet isegi mainida). Mina sõin peamiselt känguruliha. Jõin jälle hunnikus mahla. Meil oli külalisi: jälle saksa poiss, siis veel 1 iirlane ja 2 inglast.

Noored tulid saarelt tagasi totaalselt ära põlenuna. Rääkisid, et käisid sorgeldama ja alles siis said teada, et nad käisid vist tiba liiga kaugel meres – seal, kus haid elavad. Just natuke aega tagasi oli seal hairünnak olnud ja just enne seda oli hai ära söönud ühe mehe, kes käis ujumas seal kus meiegi kolmapäeval käisime ja pilte tegime. Karm värk.

Mehed jõid suured koguses õlut. Iga mehe kinnised pudelid on tema kõrval veega täidetud suures anumas:

Ja tühjad pudelid kogunesid laua keskele:

Mehed ise olid õhtu lõpuks täitsa väsinud :)

19. päev. 04.12.2011, pühapäev. Shoppamas

Hommikul vaatasime filmi „Lucky number Slevin“. Noortel on roppu moodi muusikat ja meeletud koguses filme. Kavatsen mõne endalegi võtta. Seejärel, peale lõunat läksime Allie´ga (iiri tüdruk) linna. Oli kindel plaan midagi teha, sest eilsest laisklemisest oli kopp ees. Päeval tegi isegi korraks vihma. Sõitsime linna ja kuna seal erilisi vaatamisväärsusi pole (üks lahe kuju oli siiski):

 Shoppasme natuke. Temal oli vaja mõningaid jõulukinke veel siis saab ta need pakkida ja Iirimaa poole teele saata. Ma kulutasin ka veidi: 90 dollarit. Sain natuke asju. Siin on ikka jõhkralt kallis – 10 dollarit maksev asi tavaliselt mingi allahindlusega odav ja kui sellise asja leias siis peaksid õnnest paar pisarat valama. Näiteks odav sai poes maksab 2 dollarit ja kvaliteetsemad maksvad 5-6 dollarit – see on 50 eeku pätsi saia eest!! Üle mõistuse, kas pole? Igatahes palju raha kulutatud ja üks marjajää võetud. Läksime tagasi koju. Shoppamistrip kestis 4,5 tundi. Õhtul vaatasime telekat. Mina pugisin ikka oma pasta tuunikala salatit – homseks isegi jagub. Ja veel üks asi – palav oli!!! Lisaks palavusele oli ka umbne. Ilma konditsioneerita ei saaks ma küll siin hakkama.