Lulu & Minnie

Kõigepealt...olen ikka lollike selles koeranduses. Siiani pole veel oma koera turjakõrgust mõõtnud, noo nüüd mõõtsime ära - 39 cm. Kaal oli 8-9 kg vahepeal. 10 cm veel kõrgusesse ja 10 kg raskusesse :) Nädalavahetusel tegime tutvust Donnaga. Ta selline meie Glenniga samas suuruses kutsikapreili. kasukas reilis uhke, nagu Glennil enne. Aga muidu mõnna karvakera. Said hästi läbi, naabruses kõik koerad olid kadedusest lõhki minemas, et Donnal tuli sõber külla mängima :) Nägin täna kääbussnautseri kutsikat. Ta oli 9-10 nädalane ja 2 kilone (omaniku andmeil). Ta oli ikka superväike aga asjalik. Glenn on muidugi armsam aga see kutsikas oli nagu mänguasi, mõtlesin, et ei teagi kas ma julgeksin nii pisikest koera võtta: äkki ma astun peale või äkki keegi teine...sihuke mänguasi tundus. Kohe tuli pähe - nagu kahandatud Glenn! Vaatasime täna juba näituseid kuhu võiks minna, ikkahi pole veel kindlad, et kas saame hakkama. Muidu läheks küll. Aga selleks me ju kooli lähmegi! ja näitusekoolitusele t...

Noonii Glennil nüüd uus soeng seljas. Niiiii pehme karv nüüd!!! Me ei jõudnud ära imestada! Ja ta on nüüd ka poole väiksem :) Aga nii ilus ja pehme!!! Nüüd ei saa teda keegi enam mõmmiks nimetada, sest ta on nüüd päris terjeri moodi! Vot nii!!

Äkitselt avastasime, et Glenn on nii palju kasvanud selle lühikese aja jooksul mis ta meil on olnud. Kasvab veel edasi ju. Peaks ikka kaalu ostma koju, aga kardan, et äkki astun ise sinna peale :) ja tal on simavärv muutunud, pole küll täpselt aru saanud kuna, aga varem olid Glennil hallikas-sinised silmad nüüd aga pruunid. Täna pesime Glenni esimest korda shampooniga. Ta oli super vapper. Seisis ilusti, kuigi jalad tahtsid alt ära libiseda, sest jalgealune oli seebine. Aga muidu läks hästi. Pärast oli väike rotipoeg. Paljud võõrad nimetavad Glenni tänaval mõmmiks, no kui nad teda märjana oleks näinud...see oli ikka mõmmist väga kaugel :) Ja just sellepärast, et teda mõmmiga sassi ei aetaks läheb Glenn homme "juuksurisse". Eks paistab kuidas me teda saame paigal hoitud ja milline ta välja hakkab nägema. Miks juba lund ei ole, varsti on esimene advent. Glennil on juba suurtest koertest trauma, mul on igaljuhul :). Enamus "kuudikoeri" lähevad täiesti hulluks kui test ...

Mida päev edasi, seda paremini Glenn oskab väljas jalutada. Nüüd ei ole midagi imestada kui ta teistest koertest eriti välja ei tee ja KÕIKE suhu ei topi. Selline käitumine pigem tavaline juba. Niiet näen arengut iga päevaga! Inimeste peale läheb ikka veel kreisiks. Eriti meeldib üks naabri tädi, tema peale minnakse nii hoogu, et lõpuks joostakse hullunult lihtsalt ringiratast :D. Tahan lund!!!! Ma võiksin varsti liiva müüma hakata! Liiva on kodus nii palju, et peab iga päev kaks korda pühkima põrandad üle. Aga lumega on hää..ei ühtki liivaraasukest..niiet tahan lund!!! :D

Õun on nämma! Seisab küll aga mitte käsu peale! :)

Minu koer on sülekoer, no mitte ei saa teda rikkumata jätta :) Kuidas ma teda täiskavanuna sülle võtan? Peab vist siis ise kah suuremaks saama. Tal on tekkinud "hullutuurid". Täna proovisime jalutada, ta ju PEAB proovima süüa kõike mida näeb, mida mädanenum seda parem. Ja siis jalutamine näebki välja ühest kohast teise vedamist, inimestest, autodest mööda saamist (kõikidele inimestele peab proovima üles hüpata ja autodele järele jooksma). Ja siis nagu nõiutud, koer ei nuhi mööda maad vaid sammub minu kõrval ja kui natuke maha jääb siis õrna kutsumise peale sörgib juurde, autodest välja ei tee, inimestet kah eriti mitte, isegi teist koera lihtsalt vaadati kaugelt, et noh las haugub siis! Isegi kui leidis kohukesepaberi, siis ei ütlemise peale lasi paberi lihtsalt lõugade vahelt maha ja kõndis edasi, minul jäi selle peale küll suu ammuli! Mina muudkui kiitsin ja ei suutnud silmi uskuda (olin nii vaimustuses, et tahtsin juba mehele helistada). Jooksime ka natuke. Noh ja koju jõu...