Kolmapäev, 26.
Veebruar
Ärkasin juba enne äratuskella. Rääkimata sellest, et üks
soomlane arvas et oleks tore mulle kell 3 öösel helistada.
Panin riidesse ja läksin hotellist välja kell 5.30.
Leidsin
kergesti õige pargi üles ja sain kiibi ajavõtmiseks, mille pidi panema pahkluu
ümber. Siis oli passimist palju. Jooksjaid oli registreerunud 600!!! Start anti
alles kõvasti peale 6.30, mis mulle eriti ei sobinud. Algus oli täitsa raske.
Aga mingi hetk läks nagu kergemaks. Aga
nii 4 km pealt tulin ära, sest mu kell näitas juba 6.50. Aga oli vaja
jõuda tagasi hotelli, pesus käia ja plaan oli juba 7.30 hotellist välja saada.
Niisisi jooksin finiši asemel hoopis hotelli. Käisin kiirlt pesemas ja kiirelt
valmis ning saingi plaanitud ajal juba välja minna. Loomulikult olin ma näost
punane kui troll ja lootsin, et see läheb kiiresti üle. Täna oli ju minu
ettekande aeg ja väga sobivalt oli minu ettekanne esimene.
Ettekanne läks
rahuldavalt ja paneks endale hindeks 4-. Üheksa aeg läksime hotelli tagasi
hommikust sööma. Jälle umber 35 dollart per nägu. Õnneks sai selle ilusti toa
arvele panna. Ülejäänud päev jätkus konverentsil.
Pärast käsisime tunnikeseks basseini ääres ja kastsin ennast korra isegi vette.
Kuue aeg käsime jälle Tiidu ja
Birgoti toas ilusat vaadet nautimas.
Siis õhtusöögile. Võtsime Lauraga 1 pitsa kahe peale. Pitsa
oli väga hea – värskelt tehtud ja mõnus! Juurde tuli võtta muidugi kokteil. Unustasin
piltigi teha. Tegelikult oli nii pitsa kui kokteil väga ilusad. Kokteili juures
oli orhideeõis ja puha. See õhtusöök oleks mulle maksma läinud ~23 dollarit
koos tipiga. Aga saime jälle oma krediiti kasutada ja ei pidanud midagi maksma.
Kokteil hakkas pähe rohkem kui oli plaanis. Pärast õhtusööki
seiklesime Lauraga eesmärgiga leida ööklubi, kus pidi toimuma konverentsi
üritus nimega NerdNite. Olime juba seiklemisest väsinud ja käega löönud kui
koduteel keerasime otsa ringi ja lihtsalt jälitasime minegid konverentsilisi.
Ja voilaa jõudsimegi ööklubisse. Jälle tuli näidata turvale juhiluba. Klubis
oli küll rahvast palju AGA õritus oli ilgelt jama. Mingi nohik laulis oma
kidraga strippari puuris mingit „vaimukat“ laulu toas istumisest ja andmete
allalaadimisest. Kahjuks ta lauluoskused just parimad ei olnud. Ruum oli tõesti
nohikuid täis. Kuna meil oli uni ja pidu oli igav siis pärast 5-10 minutit
läksime tagasi hotelli.
Õhtul sain jäle Binakat ja Raidot näha. Olin tõeliselt
väsinud ja silmad lihtsalt vajusid kinni, Magama läksingi 23 aeg.
Neljapäev, 27.
Veebruar
Äratus 7.45. Täna öösel helistas mulle HRX-i kuller ja tahtis pakki tuua :). Hommukusöögiks pidin leppima poole õunaga
(terve oli liiga suur). Ja konverentsile. Veetsin pool päeva ettekandeid kuulates ja
keskpäeval saime tulema. Lõunaks ülejäänud pool õuna. Siis pesin kõvasti
riideid
ja käisin kaubamajas – otsin oma katkiste kõrvaklappide asemel uued ja
hästi ilusad ja head! Enne õhtusöök käis meil tuvi toas. Nii armsalt tuli
uudistama meile.
Õhtustama läksime hotelli baari, mille nimi oli Tapa Bar.
Võtsime kõik pitsad. Sõin pool oma pitsast ja pool jätsin homseks. Pärast
istusime ja jõime veel mitu kokteili, kuni baar kinni pandi, siis kebisime
magama. Kell oli 12.
Reede, 28. Veebruar
Päeva algas tunnike varem kui oleksin tahtnud. Hommikuks
matsutasin 1 lõigu eilast pitsat. Võtsime auto ja tegime väikese tiiru ümber
saare. Nagu selgus siis saar ongi väga väike ja pikalt sõitmist pole kuskile. Esiteks
läksime Pearl Harborisse.
Seal suurt midagi vaadata ei olnudki, sest me kuskil
maksta ei tahtnud. Edasi tegime rannas peatuse. Seal oli küll selline mõte, et
selline siis paradiis ongi.Lained olid päris suured. Käisime jälle outletis ostlemas. Sain endale ilusa pluusi! Jummala rahul olen ja kannaks seda kogu aeg. Lõunaks sõin oma teise eilase pitsatüki. Tegime veel peatusi ja nautisime vaateid. Minu aku kõnges poole päeva pealt ära ja pilte enam teha ei saanud. Kuigi hommikul oli pilvine ja öösel oli vist sadanud siis päeva peale läks ikka väga kuumaks. Sain ka natuke päikest isegi.
Terve saare peal olid igal pool kanad siplemas.
Troopilise maiguga pargis sõin lõunasöögi pitsalõigu.
Kohalikus toidupoes saime ikka kõhutäie naerda ja korraliku turismielamuse. Kõik oli niii suur - naeruväärne - miks on mul vaja mingit pooleteise kilost võikarpi või 3 liitsist papist piimapakki, mida ei saa mugavat isegi kasutada.Maanteeäärne puuviljalett |
Kohalikel on talv :) |
Tellisin uue koksi, seekord
läksin kindla peale rum + sprite. Vana koks jäi kuskile veere peale, sest
selgus, et on seadusega keelatud omada korraga kahte koksi?!!?!?!?! Toodi mu
rumm spraidiga – võtsin lonksu ja täitsa pekkis – spraiti oli küll teelusika
täis seal. Palusin ettekandjal panna kokteil suurde klaasi ja uhada kõvasti
limpsi juurde. Siis lõpuks oli joodav jook. Muidu oli suht jama ja me olime
ikka täiega eestlased, st ei suhelnud või kui suhtlesime siis 1 sõnaliste
lausetega. Üks kelner päris kust me pärit oleme ja ütles, et neil olid suvel
mingid eesti tüdrukud sealsamas baaris tööl. Muidu oli baar ikka suhteliselt
vanade inimeste pärusmaa ja meilt ikka päriti pidevalt jälle dokumenti. Ja
mingid vanamehed ikka küsisid et kas me oleme ikka nii vanad et baaris olla J. Suht vara läksime
hotelli tagasi. Mul oli mega giga hüper masendus peal. Tahan jubedalt koju ja
samal ajal täpselt sama palju tahaks veel 1 nädalaks jääda. Täielik emotsioonide
segapundar!!! Magama sain kell 1 läbi.
Kallid lugejad. Tore, et teile meeldib seda postitust lugeda aga palun ärge jagage seda. See on ainult teile, kes te nagunii siin käite!
Comments