Hommikul kell viis startisime Leedu poole, et osaleda Orruga Siauliai rahvuslikul näitusel. Ilm oli suurepäraselt soe ja ilus. Päikesetõus Lätis: Näitusehall oli väljaspoolt ilusa vikerkaarevärlilise läikega - see oli ka ainuke tore asi. Kogu olustikku võiks kirjeldada kolme sõnaga - kitsas, kitsas ja kitsas. Koertega sisse- ja väljapääsuks oli avatud vaid 1 kitsas uks, kust läbikäimine oli pingeline ja kitsas. Tõelist kitsikust tundsime alles ringi ääres. See tekitas lausa klaustrofoobia. Ringiääre ja seina vahe oli 2-2,5 m ja nii seinaääres kui ka ringi ääres olid puurid, trimmimislauad ja toolid ning nende vahel oli ruumi vaid ühele inimesele liikumiseks. ühe inimese asemel oli seal pidev inimeste vool mõlemas suunas (sealhulgas oli ka palju inimesi lapsevankritega). Et ohutult liigelda pidin Orru sülle võtma ja kohta otsima. Lõpuks ühed lahked eestlased järgmise ringi ääres pakkusid enda puuri kõrvale kohta. Uhh, vähemalt koer ja asjad said käest ära. Nüüd tuli tuldud teed tagasi ...