Hommikul kell viis startisime Leedu poole, et osaleda Orruga Siauliai rahvuslikul näitusel.
Ilm oli suurepäraselt soe ja ilus.
Päikesetõus Lätis:
Näitusehall oli väljaspoolt ilusa vikerkaarevärlilise läikega - see oli ka ainuke tore asi. Kogu olustikku võiks kirjeldada kolme sõnaga - kitsas, kitsas ja kitsas. Koertega sisse- ja väljapääsuks oli avatud vaid 1 kitsas uks, kust läbikäimine oli pingeline ja kitsas. Tõelist kitsikust tundsime alles ringi ääres. See tekitas lausa klaustrofoobia. Ringiääre ja seina vahe oli 2-2,5 m ja nii seinaääres kui ka ringi ääres olid puurid, trimmimislauad ja toolid ning nende vahel oli ruumi vaid ühele inimesele liikumiseks. ühe inimese asemel oli seal pidev inimeste vool mõlemas suunas (sealhulgas oli ka palju inimesi lapsevankritega).
Et ohutult liigelda pidin Orru sülle võtma ja kohta otsima. Lõpuks ühed lahked eestlased järgmise ringi ääres pakkusid enda puuri kõrvale kohta. Uhh, vähemalt koer ja asjad said käest ära. Nüüd tuli tuldud teed tagasi trügida, et vaadata ajakava ringi sissepääsu juurest (kataloogi oleks pidanud 3 euro eest ise ostma). Samuti tuli ringi sekretärilt saada oma number. Kogu sissepääsu ala ja ringi ümbrus oli põhiliselt ümbritsetud yorkidest ja nende padjakestest ja laudadest (meenub kohe viimane siauliai näitus, mis oli ses suhtes väääga sarnane). Kui ma oma numbri kätte sain siis oligi aeg trügida koera juurde tagasi ja talle näituserihm kaela panna ja koer süles ringi poole tagasi trügida.
Kohtunikuks oli Läti proua Vitolina Brigita. Alustas ta Orru hammaste loendamisega - ja ta tõepoolest luges iga hamba Orru suus üle. Ma juba hakkasin kartma, et kaua Orrul kannatust jagub, kui mingi tädi tal 1,5 minutit suus sobrab.
Aga ilusti kannas suus sobramise ära ja pärast seda veel seisis suurepäraselt ja liikus ka hästi. Orru käitumine ringis oli imeline. Kohtunik veetis pikalt aega Orru tagajalgu uurides - eriti huvitas teda, et miks tagajalgade tagupoolelt on karv lühemaks lõigatud :D
Tulemuseks hinne suurepärane ja Leedu juuniorsert! Seega nüüdsest on Orru Leedu juuniortšempion (LT JCH)!!!
Pärast kirjelduslehe kättesaamist sain serdi roseti infolauast...jälle trügimist. Kusjuures mõned ringide vahed oli täiesti sobiva laiusega ja seal sellist ummikeffekti üldse ei tekkinudki.
Ka väljaspool halli oli harjumatuid vaatepilte. Näitkes parkimine. Pargiti eriskummaliselt teisi autosid lihtlabaselt kinni. Ja koerte pissitamisplats oli muudetud vabalt jooksvate koerte mängu-jooksutamis platsiks, mis minule ainult õudu tekitas.
Muidu oli meeleolu kogu aeg väga hea ja mina muidugi üliõnnelik, et Orr pidas vastu tugeva kohtuniku poolse kompamise ja kogu pika seismise aja!
Ilm oli suurepäraselt soe ja ilus.
Päikesetõus Lätis:
Näitusehall oli väljaspoolt ilusa vikerkaarevärlilise läikega - see oli ka ainuke tore asi. Kogu olustikku võiks kirjeldada kolme sõnaga - kitsas, kitsas ja kitsas. Koertega sisse- ja väljapääsuks oli avatud vaid 1 kitsas uks, kust läbikäimine oli pingeline ja kitsas. Tõelist kitsikust tundsime alles ringi ääres. See tekitas lausa klaustrofoobia. Ringiääre ja seina vahe oli 2-2,5 m ja nii seinaääres kui ka ringi ääres olid puurid, trimmimislauad ja toolid ning nende vahel oli ruumi vaid ühele inimesele liikumiseks. ühe inimese asemel oli seal pidev inimeste vool mõlemas suunas (sealhulgas oli ka palju inimesi lapsevankritega).
Et ohutult liigelda pidin Orru sülle võtma ja kohta otsima. Lõpuks ühed lahked eestlased järgmise ringi ääres pakkusid enda puuri kõrvale kohta. Uhh, vähemalt koer ja asjad said käest ära. Nüüd tuli tuldud teed tagasi trügida, et vaadata ajakava ringi sissepääsu juurest (kataloogi oleks pidanud 3 euro eest ise ostma). Samuti tuli ringi sekretärilt saada oma number. Kogu sissepääsu ala ja ringi ümbrus oli põhiliselt ümbritsetud yorkidest ja nende padjakestest ja laudadest (meenub kohe viimane siauliai näitus, mis oli ses suhtes väääga sarnane). Kui ma oma numbri kätte sain siis oligi aeg trügida koera juurde tagasi ja talle näituserihm kaela panna ja koer süles ringi poole tagasi trügida.
Kohtunikuks oli Läti proua Vitolina Brigita. Alustas ta Orru hammaste loendamisega - ja ta tõepoolest luges iga hamba Orru suus üle. Ma juba hakkasin kartma, et kaua Orrul kannatust jagub, kui mingi tädi tal 1,5 minutit suus sobrab.
Aga ilusti kannas suus sobramise ära ja pärast seda veel seisis suurepäraselt ja liikus ka hästi. Orru käitumine ringis oli imeline. Kohtunik veetis pikalt aega Orru tagajalgu uurides - eriti huvitas teda, et miks tagajalgade tagupoolelt on karv lühemaks lõigatud :DTulemuseks hinne suurepärane ja Leedu juuniorsert! Seega nüüdsest on Orru Leedu juuniortšempion (LT JCH)!!!
Pärast kirjelduslehe kättesaamist sain serdi roseti infolauast...jälle trügimist. Kusjuures mõned ringide vahed oli täiesti sobiva laiusega ja seal sellist ummikeffekti üldse ei tekkinudki.Ka väljaspool halli oli harjumatuid vaatepilte. Näitkes parkimine. Pargiti eriskummaliselt teisi autosid lihtlabaselt kinni. Ja koerte pissitamisplats oli muudetud vabalt jooksvate koerte mängu-jooksutamis platsiks, mis minule ainult õudu tekitas.
Muidu oli meeleolu kogu aeg väga hea ja mina muidugi üliõnnelik, et Orr pidas vastu tugeva kohtuniku poolse kompamise ja kogu pika seismise aja!
Comments