Viimased võistlused TAKO Loo hallis. Jälle minule meeldiv süsteem, kus klassi kõik rajad ühel päeval. Võistlesin nii Grace kui ka Orriga. Kohtunik Algirdas Valčiukas (LT).
1. rada. Nagu korralik A0 rada ikka. Ülilihtne. Meie tulemus aga DSQ. Jäin monosekundi keeramisega hiljaks. Jooksin otse ja alles viimasel momendil hakkasin pöörama ning käsk siia kõlas siis kui ma juba nägin, et Grace on otse jooksmas - ehk siis liiga hilja. Ehk siis Grace jooksis ~30cm tõkketiivast mööda. Loomulikult jooksime me edasi ja võtsime auga oma DSQ vastu :)
2. rada. Umbes sama rada, mis eelmine. Õppides mõtlesin, et küll kohtunikel võib seda A0 välja mõeldes igav olla :). Üritasin väga korralikult juhtida. Kõik sujus kenasti. Tulemuseks puhas rada ja kiiruseks 5,71m/sek. Grace oli ainuke kõigi suurusklasside peale, kes tegi selle raja alla 20 sekundiga. :) Kahe raja peale kokku saime muidugi 18. koht.
ORR A3 maksi, 29-26 osalejat
1 rada. Hüpperada. Oli mitmeid keerulisi kohti. Kartsin eriti slaalomi ja tunneli valikult aga ka raja lõpupoole tunneli ja hüppe valikut. See kohtunik armastas jubedalt okserilt 180 kraadist tagasipööret ja ka tõkkeid hästi lähestikku panna. Väkk. Tunneli ja slaalomivalik läks kenasti. Aga pikkuselt sai Orr hetkeks hoo sisse ja napilt jõudsin ta esimese tõkke taha saata ja teise juures haaras segadus ja Orr oligi juba üle tõkke hüpanud. DSQ. Läksime edasi. Orril muidugi hoog sees ja edumaa - ja seega sai ta minu eest okserile hüpata. Koera säästmise eesmärgil lõpetasime kiiresti raja ära.
2. rada. Otsustasin, et proovin kõvasti koera ergutada - see tuli mulle meelde alles siis kui Orr oli esimeses tunnelis - üliaeglaselt. Kartsin jälle jubedalt (vist isegi põhjuseta) tunneli ja poomi valikult ja otsustasin blokeerida kehaga tunneli ja poomi joosta siis nö valelt poolt. Kuigi teadsin, et tõenäoliselt minu tagantlõigamine tema okserisoorituse ajal ei ole just parim tegu. Aga tegin ikka nii ja nii see okseri pulk ka kukkus. Tundus aga, et selline väga "argressiivne" ergutamine Orrile sobis, sest ta oli suhtlesilelt lõbusas tujus. Ja lendas kenasti kiigust üle ning hiljem tuli ka A-lt viga. Aga muidu püsis tal tuju raja lõpuni. Ehk siis pea kolmveerand rada oli ta täitsa reibas! Kokku saime siis -15, kiiruseks 3,74m/sek. 10. koht.
3. rada. Juhtimise kohapealt täiesti piinlik ja kohutav! Kogu see rada olin ma pea laiali otsas ja ei suutnud keskenuda. Enne A-d vahetasin kätt - lihtsalt sellepärast, et mul oli aega ja ma ei mäletanud, kuidas edasi minna. Ja siis ikka veel enne A-d vahetasin käe tagasi. Jooksin Orrule kõrvale ja kummardasin korra ning sellest piisas, et koer tunnelisse saata. Pärast seda saatsin koera tunnelisse ja jooksin tunneli teise otsa koera ootama ise mõeldes, et kas Orr jäi nüüd tunnelisse sisma või. Alles siis märkasin, et koer oli poomil. Okser oli muidugi sellel rajal täiesti mõrvarlik.
4. rada. Rada ise vist minu jaoks kõige meelepärasem. Aga Orru samm oli tõsiselt tönts juba. Ta oli ikka väsinud. Jälle suutsin ma koperdada ja raja unustada!!! Rajal me küll vigu ei tenud. Nii aeglase koeraga on ikka ka raske neid vigu teha. Aga ajavigu tuli 8,16 sekundit. Kiiruseks 3,28 m/sek. 14. koht.
Aga minu kobatsemist rajal võib natuke ka Orri süüks ajada: kohutavalt keeruline on rada õppida ning juhtida kui sul pole aimugi koera kiirusest. Kas ta kiirendab või mitte? Kas peab eest lõikama või tagant? On väga mugav kui sa täpselt saad arvestada õppides, et koera ühtlase temoga. Ma ei tea kunagi millal Orr kiirendama hakkab. Ta võib tunnelisse sisse minna sörgiga ka välja tulla juba väga kiire jooksuga - seejärel jälle seisma jääda ja kõndida või hoida paar tõket suurt hoogu. Aga samas võib ta ka üliaeglaselt välja tunnelist tulla :). Orriga jooksmine on pidev juhtimise kohandamine. Ja nii ongi, et kui on keeruline rada juba iseenesest siis käigu pealt koguaeg ümber teha on ikka kunsttükk küll, niiet ise aega ei kaota ja kõik sujuv oleks.
Comments