Veetsime nädalavahetuse Pärnumaal, sellest ka paar järgnevat blogipostitust (või isegi rohkem).
Nädalavahetus algas muidugi sellest, et laadisime auto maast laeni ja otsast otsani asju täis ja kimasime Pärnu poole.
Esimesena astus võistlustulle Glenn Eesti agility aasta tähtsaimal võistlustel - Eesti Meistrivõistlustel. Kohtunikuks Johanna Nyberg Soomest ja maksisid võistlemas 20. Ilm oli ideaalne, pilves aga ei sadanud.
1. Rada. Hüpperada. Oodatust palju kergem. Glenn oli nagu tahtmist täis - haukus mu peale rajal aga samas jäi mitme tõkke taha pikalt hüpet ette valmistama. Minu ebakompetentse juhtimise tõttu tuli ühest tõkkest mööda aga see viga sai parandatud ja saime vaid tõrke. Eelviimane takistus oli okser, mida on teada, et Glenn puhtalt ei suuda hüpata. Kuid raja lõpuks oli Glenn vist nii väsinud, et ta kohe üldse ei jõudnud hüpata ja lendas okserisse sisse nii, et purustas ühe tõkke tiiva (või vähemalt nii ma kuulsin). Seega tulemus -10 rajalt ja veel lisaks 15,36 sekundit ajaviga, see andis meile 16. koha, viimane, kes aja kirja sai :). Kiiruseks tuli 2,74 m/sek, mis on meie viimase aja tüüpiline kiirus. Eelmine sügis ja talv kippusid tal need kiirused ikka sinna 3 ja tiba peale selle minema aga nüüd on miskipärast jälle aeglasemaks poiss jäänud.
Kahe raja vahepeal käis noris Glennu pai:
.jpg)
2. rada. Agilityrada. Selline hea jooksurada meie jaoks, kiiretele koertele oli muidugi paar mõtlemiskohta. Meile aga sobis, sest "suremiskohti" oli vähe. Esimese vea saime poomi lõpust. Okseri võttis seekord Glenn erilise hoolega ja oleks peaaegu puhtalt ülegi saanud, vaid natuke jäi puudu. Seega rajalt jällegi -10 ja jälle 15,11 sek ajaviga. Kiirus 2,68 m/sek. Aga seekord andis see 13 koha. Kokku aga suutsime saada 11. koha, mis on parem kui ma ootasin!
Videod:
Nädalavahetus algas muidugi sellest, et laadisime auto maast laeni ja otsast otsani asju täis ja kimasime Pärnu poole.
Esimesena astus võistlustulle Glenn Eesti agility aasta tähtsaimal võistlustel - Eesti Meistrivõistlustel. Kohtunikuks Johanna Nyberg Soomest ja maksisid võistlemas 20. Ilm oli ideaalne, pilves aga ei sadanud.
1. Rada. Hüpperada. Oodatust palju kergem. Glenn oli nagu tahtmist täis - haukus mu peale rajal aga samas jäi mitme tõkke taha pikalt hüpet ette valmistama. Minu ebakompetentse juhtimise tõttu tuli ühest tõkkest mööda aga see viga sai parandatud ja saime vaid tõrke. Eelviimane takistus oli okser, mida on teada, et Glenn puhtalt ei suuda hüpata. Kuid raja lõpuks oli Glenn vist nii väsinud, et ta kohe üldse ei jõudnud hüpata ja lendas okserisse sisse nii, et purustas ühe tõkke tiiva (või vähemalt nii ma kuulsin). Seega tulemus -10 rajalt ja veel lisaks 15,36 sekundit ajaviga, see andis meile 16. koha, viimane, kes aja kirja sai :). Kiiruseks tuli 2,74 m/sek, mis on meie viimase aja tüüpiline kiirus. Eelmine sügis ja talv kippusid tal need kiirused ikka sinna 3 ja tiba peale selle minema aga nüüd on miskipärast jälle aeglasemaks poiss jäänud.
Kahe raja vahepeal käis noris Glennu pai:
.jpg)
Videod:
Comments