Skip to main content

Veneveres

Pärast näitust ja võistlust kihutasime Veneverre meie igaaastasele raadioamatööride kokkutulekule. Glenn osales juba kolmandat aastat. Glennile meeldis nagu alati, sest temale suunatud tähelepanu jätkus kogu õhtu.
Sai suheldud veel 2 koeraga - mõlemad emased. Üks neist vana sakslane, kellega mingil põhjusel läks kergelt ütlemiseks. Samas teine (segavereline) oli jube kuri kaugelt, aga kui juhtus rihmast lahti saama ja tormas Glenni poole, siis kohale jõudes ei osanud eriti midagi peale hakata - ja seega läks peremehe juurde tagasi :)

Õhtul sai Glenn moodi demonstreerida:Järgmine hommik käisime Glenniga ujumas ja kui rihmast valla sai siis hakkas hullutuuritama ja kruttis ennast jubedalt üles. Ajaks, mil mu ema Glenni juurde jõudis (oma lehvivate dressipluusi varrukatega), ei töötanud Glenni peas enam ükski mõistlik ajurakk ja ta hakkas pööraselt neid dressikavarrukaid taga ajama ja sikutama. Kui lõupks Glenn varruka küljest lahti sai kangutatud siis oli Glennil nii hää meel ja siis kukkus püherdama. Samal ajal muidugi rahval jällegi nalja nabani. On mul ikka tsirkusekoer küll :)

Comments