Samal päeval ja kohas näitusega osalesime ka agility võistlusel. Kokku oli A1 maksi klassis 17 osalejat. Osalesime kahel rajal ja mõlemil saime tulemuseks disklaffi.
1. rada. Vihma sadas. Glenn oli see eest äksi täis ja päris kiire. Algas kiiresti ja sujuvalt. Siis tuli A-tõke, mille otsas ta seisma jäi, peale seda kui olin Glenni alla saanud (kontakt pinnast ülehüppamise veaga) olin rajal orienteerumisega sassi läinud. Ning saime ühele veale juurde ka tõrke. Edasi läks sujuvalt...kuni rõngani - kust ta sujuvalt mööda jooksis. Siis tahtis ta mul jalga närida ja rahval muidugi nalja nabani :). Disklaff tuli aga slaalomist, kus ma Glenni ise juhtisin valesti kohast sisse (ja seda veel mitu korda!). Kõige viimase tõkke ületamine läks täiesti metsa - andin käsu liiga vara (ma muidu ei tohi hüpete ajal midagi öelda aga enne viimast tõkket ütlesin ikka HOPP. Ja täpselt ütlemise ajal ta ka hüppas). Tore ju kui koer sind pimesi usaldab ja hüppab siis kui ütled, et ta hüppaks.
Igal juhul video sellest siin:
2. rada. Algas mulle sellega, et magasin maha rajaga tutvumise aja. Tegelikult olime siis Glenniga näituseringis. Ja seega pidingi raja selgeks saama kõrvalt vaadates. Aga noh see rada läks ikka üdini metsa kah. Säärast puterdamist polegi Glennilt ja minult enne tulnud :).
Algas jälle suurepäraselt - Glenn oli eriti kiire. Kiik, tunnel ja tõkked ilusti ja kiirelt läbitud. Kuni tuli see pagana slaalom - kust me ka disklaffi saime. Esimese hooga läks Glenn valelt poolt sisse (äkki ma jälle jätsin liiga vähe ruumi? Ja käsklus tuli muidugi ka liiga hilja). Seejärel üritasime kohe mitu mitu korda, kuni slaalom ilusti välja tuli (nagunii disklaff käes, siis võib juba trenni mõttes korralikult tegemist nõuda).
Pärast slaalomit oli rõngas, mille ta järjekordelt mööda läks - rahval jälle nalja nabani! Minul oli küll selline tunne, et kohe lähen temaga rajalt ära. Siis tulid hullumeelselt kõrged hüpped - rahvas ohhetas kõvasti.
1. rada. Vihma sadas. Glenn oli see eest äksi täis ja päris kiire. Algas kiiresti ja sujuvalt. Siis tuli A-tõke, mille otsas ta seisma jäi, peale seda kui olin Glenni alla saanud (kontakt pinnast ülehüppamise veaga) olin rajal orienteerumisega sassi läinud. Ning saime ühele veale juurde ka tõrke. Edasi läks sujuvalt...kuni rõngani - kust ta sujuvalt mööda jooksis. Siis tahtis ta mul jalga närida ja rahval muidugi nalja nabani :). Disklaff tuli aga slaalomist, kus ma Glenni ise juhtisin valesti kohast sisse (ja seda veel mitu korda!). Kõige viimase tõkke ületamine läks täiesti metsa - andin käsu liiga vara (ma muidu ei tohi hüpete ajal midagi öelda aga enne viimast tõkket ütlesin ikka HOPP. Ja täpselt ütlemise ajal ta ka hüppas). Tore ju kui koer sind pimesi usaldab ja hüppab siis kui ütled, et ta hüppaks.
Igal juhul video sellest siin:
2. rada. Algas mulle sellega, et magasin maha rajaga tutvumise aja. Tegelikult olime siis Glenniga näituseringis. Ja seega pidingi raja selgeks saama kõrvalt vaadates. Aga noh see rada läks ikka üdini metsa kah. Säärast puterdamist polegi Glennilt ja minult enne tulnud :).
Algas jälle suurepäraselt - Glenn oli eriti kiire. Kiik, tunnel ja tõkked ilusti ja kiirelt läbitud. Kuni tuli see pagana slaalom - kust me ka disklaffi saime. Esimese hooga läks Glenn valelt poolt sisse (äkki ma jälle jätsin liiga vähe ruumi? Ja käsklus tuli muidugi ka liiga hilja). Seejärel üritasime kohe mitu mitu korda, kuni slaalom ilusti välja tuli (nagunii disklaff käes, siis võib juba trenni mõttes korralikult tegemist nõuda).
Pärast slaalomit oli rõngas, mille ta järjekordelt mööda läks - rahval jälle nalja nabani! Minul oli küll selline tunne, et kohe lähen temaga rajalt ära. Siis tulid hullumeelselt kõrged hüpped - rahvas ohhetas kõvasti.
Comments