Tänaseks ei ole Glennil ühtki kihva veel ära tulnud. Kihvade vahel on aga juba uued jäävhambad.
Turjakõrgus on juba 44 cm. Täpset kaalu ei tea aga ma arvan, midagi 12 kg ümber.
Glenn on juba märgatavalt rahulikumaks muutunud, külas oskab päris ilusti olla. Sannaga oskab ka ilusti mängida. Ja enam ei ole vaja kõike tänavalt üles korjata ja kui korjabki siis 90% juhtudest kuulab sõna ja jätab rämpsu sinnapaika. "Siia" käsklus on ka selge, va juhud kui kuskil on võõras koer lähedal või mõni jooksja, seda peab veel harjutama. Seista oskab ka juba päris hästi ja istuda ka.
Lemmikuks on loomulikult ülesse hüppamine, aga seda ikkagi enamasti kui keegi külla tuleb või mulle endale. Üles hüppamine pidigi olema nisukate iseloomulikuks tervitusviiskiks, mina seda küll välja ei harjuta, sest nii super mõnus on koju tulla kui keegi tuleb ja teeb ühe kutsukalli kohe :) Varem tahtis ta küll kõigile üles hüpata aga nüüd hüppab neile, kes tulevad tema juurde umbes nii, et oi-kui-ninnu-nännu-kutsu ja et-noo-tule-siis-siia! Kui ikka inimene ükskõikse näo ja olekuga on siis Glenn ei hakka hüppama ka.
Jõulude ajal sai Glenn päris mitu kingitust: mänguasja, käparäti, närimiskonte ja muidugi maiustusi. Kõik olid jõuludel ka Glennile mõelnud :)
Teisel jõulupühal sai Glenn käia Jägala joal uudistamas, seal kandis oli metsa all lumi maas...sai natuke lumes ka hullatud. Kuna mehel on ka puhkus siis oleme käinud ikka iga päev kuskil pikemalt jooksmas.
Aasta viimasel päeval sai Glenn ühe ilusa ridgeback´ga hullata. Õhtul sai ta palju juustu. Juustu nimel on Glenn valmis kõigeks!!! Hommikune krõbinaports ei näinud enam üldse nii ahvatlev välja kui tavaliselt, ilmselt oli juustumaitse veel liigagi selgelt meeles ;)
Väike Sanna enam ei karda Glenn, vaid hoopis tahab mängida, kallistada ja musitada teda. Ja tunded on vastastikused :)
Turjakõrgus on juba 44 cm. Täpset kaalu ei tea aga ma arvan, midagi 12 kg ümber.
Glenn on juba märgatavalt rahulikumaks muutunud, külas oskab päris ilusti olla. Sannaga oskab ka ilusti mängida. Ja enam ei ole vaja kõike tänavalt üles korjata ja kui korjabki siis 90% juhtudest kuulab sõna ja jätab rämpsu sinnapaika. "Siia" käsklus on ka selge, va juhud kui kuskil on võõras koer lähedal või mõni jooksja, seda peab veel harjutama. Seista oskab ka juba päris hästi ja istuda ka.
Lemmikuks on loomulikult ülesse hüppamine, aga seda ikkagi enamasti kui keegi külla tuleb või mulle endale. Üles hüppamine pidigi olema nisukate iseloomulikuks tervitusviiskiks, mina seda küll välja ei harjuta, sest nii super mõnus on koju tulla kui keegi tuleb ja teeb ühe kutsukalli kohe :) Varem tahtis ta küll kõigile üles hüpata aga nüüd hüppab neile, kes tulevad tema juurde umbes nii, et oi-kui-ninnu-nännu-kutsu ja et-noo-tule-siis-siia! Kui ikka inimene ükskõikse näo ja olekuga on siis Glenn ei hakka hüppama ka.
Jõulude ajal sai Glenn päris mitu kingitust: mänguasja, käparäti, närimiskonte ja muidugi maiustusi. Kõik olid jõuludel ka Glennile mõelnud :)
Teisel jõulupühal sai Glenn käia Jägala joal uudistamas, seal kandis oli metsa all lumi maas...sai natuke lumes ka hullatud. Kuna mehel on ka puhkus siis oleme käinud ikka iga päev kuskil pikemalt jooksmas.
Aasta viimasel päeval sai Glenn ühe ilusa ridgeback´ga hullata. Õhtul sai ta palju juustu. Juustu nimel on Glenn valmis kõigeks!!! Hommikune krõbinaports ei näinud enam üldse nii ahvatlev välja kui tavaliselt, ilmselt oli juustumaitse veel liigagi selgelt meeles ;)
Väike Sanna enam ei karda Glenn, vaid hoopis tahab mängida, kallistada ja musitada teda. Ja tunded on vastastikused :)
Comments