Skip to main content

Talverõõmud

Nüüdseks käib Glenn koolitaja juures, kes õpetab, kuidas näitusel käitutakse.
Eks me üritame ikka võimalikult palju kodus ka harjutada. Ja aega ka ju natuke on (2 kuud) esimese näituseni.

Käisime jälle Vapramäel aga seekord väiksema seltskonnaga ja kelgutasime ise. Glenn kelgutada ise ei tahtnud aga kelgutajate järel jooksis mäest alla ja ülesse ka. Püüdsime loopida koerte (üks pisike kutsu oli veel) rõõmuks veel lendavat taldrikut ka, aga ega sellest mängust suurt välja ei tulnud. Pärast muidugi Glenn magas norinal mitu tundi.

Glenn on igavene kavalpea, selle tõestuseks on kohe näide võtta. Hetk tagasi pistis Glenn pea Henry (mu pisike must jänes) puuri, et sealt süüa jänese toitu ja saepuru :), hõikan siis, et "EI, tule sealt ära!" Selle peale Glenn võtab pea puurist välja ja ringutab (samal ajal vaatab mulle otsa nii, et mis-sa-ajad-ma-ainult-ringutan-siin. Ja nii mitu mitu korda järjest, naerma võttis kohe :)

Juba pikemat aega tõstab Glenn juba jalga, noh meheks vist saanud :)

On õppinud vaatama ka teisi asju ja inimesi peeglist. Varem vaatas ainult ennast ja vahel kutsus ennast mängima ka. Meil kapil suur maani ulatuv peegel ja siis ta istub nägu peegli poole ja jälgib peeglist mind.

Comments