Lulu & Minnie

Nüüdseks käib Glenn koolitaja juures, kes õpetab, kuidas näitusel käitutakse. Eks me üritame ikka võimalikult palju kodus ka harjutada. Ja aega ka ju natuke on (2 kuud) esimese näituseni. Käisime jälle Vapramäel aga seekord väiksema seltskonnaga ja kelgutasime ise. Glenn kelgutada ise ei tahtnud aga kelgutajate järel jooksis mäest alla ja ülesse ka. Püüdsime loopida koerte (üks pisike kutsu oli veel) rõõmuks veel lendavat taldrikut ka, aga ega sellest mängust suurt välja ei tulnud. Pärast muidugi Glenn magas norinal mitu tundi. Glenn on igavene kavalpea, selle tõestuseks on kohe näide võtta. Hetk tagasi pistis Glenn pea Henry (mu pisike must jänes) puuri, et sealt süüa jänese toitu ja saepuru :), hõikan siis, et "EI, tule sealt ära!" Selle peale Glenn võtab pea puurist välja ja ringutab (samal ajal vaatab mulle otsa nii, et mis-sa-ajad-ma-ainult-ringutan-siin. Ja nii mitu mitu korda järjest, naerma võttis kohe :) Juba pikemat aega tõstab Glenn juba jalga, noh meheks vist saan...

Niisiis sai Glenn 19. jaanuar 5 kuuseks, sel puhul tulid tal ülemised kihvad ära. Üks õnnestus endale jätta ehk siis leidsin ühe üles. Nüüd peaks vist hambavahetus läbi olema, võib-olla mõni tagumine on veel ära tulla. Eile käisime ropka pargis möllamas suurte koertega ja täna käisime Vapramäel nii suurte kui ka väikestega ( http://www.foto24.ee/album/11203 ). Glenn oli loomulikult lõpuks nagu lumememm. Aga põhiline, et ta ise rahul oli!! Paks lumi sadas nädalavahetusega maha. Super!!! Sellest mina ja kindlasti ka Glenn olimegi unistanud. Nüüd võib natuke aega vähemalt rahus lumes möllata!!

Uudiseid on niipalju, et üks alumine kihv loksub. Ja uue soengu saime ka, näeb välja nagu üks korralik nisuterjer. Olen juba ära harjunud ja tundub nagu oleks koguaeg selline olund. Mulle meeldib, et ma näen nüüd Glenni silmi. Näitustele registreerisime ennast ka ja nädalalõpul läheme õppima kuidas näitustel astuda ja istuda (loe: joosta ja seista). Esimene näitus on rakveres viimasel märtsi päeval. Ja järjepidevalt on ta selline nunnu kaisukoer ja järjepidevalt inimesed, peaaegu eranditult, ütlevad, et Glenn näeb välja nagu mängukoer :). Aga täitsa päris on. Ammu pole teiste kutsudega mängimas käinud. Aga nüüd on üritused läbi ja võib tagasi mõnusasse rutiini laskuda. Pilt on tehtud 25.dets :) Siin teeb Sandraly 31. dets Glennile kalli. Muidugi tegi ta neid sadu ja musisid ka. Glenn võttis kõik kallid ja musid rõõmuga vastu ja pärast tegi ise ka musi :)

Tänaseks ei ole Glennil ühtki kihva veel ära tulnud. Kihvade vahel on aga juba uued jäävhambad. Turjakõrgus on juba 44 cm. Täpset kaalu ei tea aga ma arvan, midagi 12 kg ümber. Glenn on juba märgatavalt rahulikumaks muutunud, külas oskab päris ilusti olla. Sannaga oskab ka ilusti mängida. Ja enam ei ole vaja kõike tänavalt üles korjata ja kui korjabki siis 90% juhtudest kuulab sõna ja jätab rämpsu sinnapaika. "Siia" käsklus on ka selge, va juhud kui kuskil on võõras koer lähedal või mõni jooksja, seda peab veel harjutama. Seista oskab ka juba päris hästi ja istuda ka. Lemmikuks on loomulikult ülesse hüppamine, aga seda ikkagi enamasti kui keegi külla tuleb või mulle endale. Üles hüppamine pidigi olema nisukate iseloomulikuks tervitusviiskiks, mina seda küll välja ei harjuta, sest nii super mõnus on koju tulla kui keegi tuleb ja teeb ühe kutsukalli kohe :) Varem tahtis ta küll kõigile üles hüpata aga nüüd hüppab neile, kes tulevad tema juurde umbes nii, et oi-kui-ninnu-n...

Glenni mängimisi ja mängukaaslasi saab näha http://www.foto24.ee/users/Tuuli