Ameerika reis, vol 1.

Kolmapäev, 19. veebruar. Tallinnasse

Õhtul kella kuuese bussiga hakkasin Tallinna poole sõitma. Bussis lobisesin telefoniga ja olin internetis ja siis vaatasin filmi ühest halvast aga väga ilusast õpetajast. Kahjuks lõpuni ma seda ei näinudki, sest jõudsime enne kohale.

Neljapäev, 20. veebruar. PIKK PÄEV! Tallinn-Frankfurt-LA-Las Vegas

Kuna Frankfurdi lend väljus juba 5.20 siis oli äratus hetked peale kolme öösel. Arvestades, seda, et ma olin jälle veel kõvasti peale südaööd veel internetis siis jäi uni üürikeseks. Pugisime siis veel paar võileiba ja minek oligi. Lennukis istusin varuväljapääsu juures, kus oli ruumi nii palju et oleks võinud välivoodigi kaasa võtta ja laiali laotada ning paar tundi põõnata. Lennul anti täitsa mõnnat sooja saia omlett sisuks.

Frankfurdi lennujaamas läksid Tiit ja Birgot kohe mõnusalt lounge elu nautima. Mina sain tühjas lennujaamas internetitult istuda ja seda juttu siin kirjutada. 

Lennujaam oli TÄIESTI tühi ja siis üks tume mammi oma lapsega tuli ja istus täpselt minu kõrvale ja tahtis juttu alustada. Mina viisaka eestlasena vaikisin ja vältisin kontakti.

Lennuk oli suur. 

Istusin 1 reas (tegelikult küll 22 reas) aga esimeses selles mõttes et minu ees ei olnud kedagi. Seekord ei olnud meil kõigul istumised samas kohas. Minu ühe naabriks paremat kätt jäi üks Norrakas oma naisega, kes oli paaniliselt puhas. Puhastas kõik lauad ja telekaekraanid üle. Peale õhkutõusmist jäi magama ja magas põhimõtteliselt kogu reisi. 

Minu vasakule käele jäi aga üks neiu. Kellega üsna pea saime jutule. Ta oli 23 aastane saudi araablane teel L.A.-sse filmitegemist õppima. See oli ta esimene reis üksi, ilma vastutava meessaatjata (isa või vend). Kuulas head muusikat ja oli üleüldiselt ennast avastamas. Ütles et ta oma kogukonnas on põlu all sest ta ei kanna pearätti ja eelistab tavalisi riideid.

Lõunasöök lennukis oli täitsa hea (vegetarian pasta). Kõrvale võtsin vett ja šampust, mis aga küllalt kähku sarve hakkas, niiet rohkem ei julgenud võtta. Üsna pea peale lõunat hakkas raputama päris vastikult. Vaatasin filmi Gravity, mis oma kaaluta olekus inimeste kontrollimatu keerutamisega ajas mul südame pahaks. Ses mõttes et film oli täitsa hea aga see keerlemine + lennuki raputamine tegi enesetunde ikka vets hõredaks. Vaatasin silmad kinni ja kuulasin. Pärast seda sundisin end magama, muidu oleks vista väga halb hakanud. Hea et olin selles esimeses reas sest sain end lösakile visata ja jalad seinale. Magasin tunnikese või poolteist. Ja siis sai ikka lootusetult kõrini sellest lendamisest aga lennuinfot vaadates oli ikka masendav tunne küll, olime vaid poole maa peale -  veel 6 tundi. 

Uhh. Rohkem ei maganud. Kuulasin muusikat ja vaatasin veel ühe filmi: good times. Oli hea küll. Siis rääkisime pikalt saudi tüdrukuga ja lõpuks jõudime kohale. Kell oli 13.00. Veel läbi piirikontrollist ja tollist ja saimegi minna rendiauto järgi. 

Täitsa ilus auto oli.  Aga nagu ringi sõites selgus siis see jäi sellise kesklassi suuruse juurde.

Siis Tiit viis meid olulisematesse kohtadesse L.A.-s: esimese asjana läksime randa, pistsin jalad ookenisse, vesi oli väga külm, mis ei takistanud mitmeid inimesi ujumast.

Oli metmeid selliseid kohti, kus oli võimalik nö meditsiinilist kanepit endale lasta välja kirjutada:

Pärast seda läksime tähtede tänavale.

Üsna kiiresti peale seda hakkasimegi Las Vegase poole sõitma. Umbes nii 17 aeg. Sõit venis jubedalt, alguses oli liiklust ikka päris palju ja sõidukiirus oli aeglane. Ma olin ikka jube väsinud, kuigi õritasin silmi lahti hoida siis see eriti ei õnnestunud. Tunnikese magasin ikka täiega. Kõik olid väsinud ja sõit kulges sellises ohtlikus stiilis ning lõpuks 23 aeg kohale jõudes oli suur kergendustunne, et turvaliselt kohale jõudsime. Las Vegas on täpselt selline nagu filmides. Melu ja tuledesära. Meie koduks kaheks ööks oli hotell nimega Tresure island,

hotelli juures autost välja astumise pealt läks mul pläta katki, niiet kohe täiesti kasutuskõlbmatu oli. Pidin sealsamas teeservas jalatsid vahetamas. Igatahes on nüüd vaja plätad osta. Kõige rohkem tahtsin kõigepealt pesema minna, sest olin samades riietes olnud juba väga kaua. 

Pärast pesu tuli jälle inimese tunne ning suundusime Lauraga alla kasiinosse kokteilitama, pidin juhiluba näitama tõendamaks, et olen 21. 

Jõime kaks kokteili ja sellest piisas, et meid lõbusasse tujusse saada (vanasti ikka alko nii hästi pähe ei hakanud). Kogu kasiinos oli vastik hais, mis oli suitsu ja mingi lääge lõhna segu. Suitsetatakse harjumatult igal pool. Proovisime loomulikult ka mänguautomaadid ära. Mängisin 2 dollarit maha – väga lõbus oli. 

Väljume kasiinost, käes 5 sendine võidutsekk :)

Saime enne kahte magama. Riided ja juuksed haisesid küll suitsu järgi aga olin liiga väsinud ja läksin magama. Eesti aja järgi oli juba reede keskpäev.

Reede, 21. Veebruar. Suur Kanjon

Äratus oli enne kaheksat, sõime ja sõitsime Suure kanjoni juurde. See oli nii 5 tunni kaugusel.  Parklasse jõudes ei reetnud veel midagi mis ees ootab. Kanjoni äärde jõudes oli ikka täielik WOW! See kanjon oli ikka tõesti suur ja ükski pilt mis ma tegin, ei suuda seda suurust edasi anda. Täiesti fantastiline!!!

Meie töökas kollektiiv kanjoni äärel:

Tagasiteel olid mitmel pool kitsed teeääres (kanjoni rahvuspargis):

Kahjuks mul oli megapeavalu, mis mingi hetk võttis täitsa hullud mõõtmed, niiet pilt tahtis eest minna. Õnneks oli Tiidul kaasas valuvaigistit ja vähem kui poole tunni pärast oli peavalu läinud.

Lõunatasime/õhtustasime täitsa ägedas Steakhouses. 

Tellisin burgeri ja veini ja mahla – maksin 25$. Jälle küsiti dokumenti näha. Kõhu sai täis. Suutsin kõik ära süüa.

Tegelikult oli täiuslikust burksist puudu kaste: Where is the souce!!??

Tagasitee möödus jälle vaevaliselt ja surmaga mängides. Ja vahepeal sai üüratuste autodega poseerida :)

Hotelli jõudsime 21.30. Läksime välja Venetian hotelli. Seal olid veneetsia tänavad ja poed. Rahvast oli palju ja kõik valmis pidutsema. Inimesi oli ikka igasuguseid. Silma muidugi jäid need, kes oli riides nagu prostituudid – see tähendab, et seljas oli neil 3 numbrit väike trikookleidike, kust vägisi tahtsid kannikad ja tissi välja hüpata ja naistel oli pidevalt tegu,, et kleidikest õigesse asendisse tagasi tõmmata. Jalas kandsid nad kindlasti ülikõrgeid kingi, millega kõndida ei osatud. Muidugi oli ka naisi kes oli sealsamas ka dressides ja oli ka täitsa kenasid neide. Mehi ei jõudnudki vaadata :D

Proovisime seekord õnne Venetian hotelli kasiinos. Seekord oli plaan ikka rohkem raha mängu panna kui 2 dollarit. Suhteliselt kiiresti leidsin endale lemmiku automaadi, kus võitis küll vähe aga palju. Panused olid nii 30 senti kuni 90 senti. Õnn naeratas mulle ja võitsin, niiet 10 dollarist mis ma masinasse panin sai 93 dollarit. Sellest rahaks tegin 70 dollarit. Läksime oma hotelli tagasi, vastik tuttav lääge suitsuhais. Venetianis oli vist nii palju parem ventilatsioon, et seal oli täitsa hea õhk. Tegime Lauraga õhed kokteilid, mis ei olnud enam üldse nii head kui eile (garneeringuteks oli vaid 1 kirss ja  laimi viil). Meil oli veel eilsest õhtust 5 sendine pilet, mille tahtsime mängu panna. Leidime automaadi, kus panus sai olla 1 sent. Tegime oma 5 sendist 30 ja leidime 10 lisaks. Läksime tiba vihasema masina juurde (min panus 30 senti) ja mängisime selle raha maha. Siis otsustasime veel panna 5 dollarit mängu, otsisime sobivad automaadid. Minu automaat võitis ja tulin 19 dollariga masina juurest ära. Teise masina juured mängisin veel ja kui järgi oli 20 dollarit siis tegin selle rahaks ja tulem ära. Jälle magama sai kell 2.