Nädala alguses saime trenni asemel Säde karika raames 2 rada joosta. Kohtunikuks Stefi Praakli. Osalesin vaid Orriga A2-3 makside klassis.
1. rada. Enne slaalomit tegin pimeda eestõike, aga ikka lootusetult hilja, sest jäin vaatama, et Orr võtaks tõkke. Lõikasin eest hetkel, kui Orr oli juba tõkkele hüpanud, tulemuseks põrkasime me kokku aga kuidagi sai ikka ta slaalomisse mindud. Järgmine viga minult tuli kohe pärast slaalomit. Ma ei tea, mis mul arus oli, et ma tõkke taha pidin ronima. Totaalne prohmakas minu poolt. Sain ta õigesse tunnelisse. Siis jällegi TOTAALSELT hilja enda juurde kutsumine. DSQ
2. rada. Kiirustasin natuke rajale minukuga ja stardis kohtusime liiga lähedalt eelmise koeraga, kes platsilt lahkus. Kuigi absoluutselt mingit insidenti ei olnud, siis läks ta tiba lukku ikka (kuna start oli ka väha aia lähedal, kus teised koerad olid). Algus oligi natuke ebakindel. Siis sai koerake hoo sisse aga jälle olin ma plaaninud eest lõigata enne slaalomit (olin täiesti kindel, et muidu ta ei lähe õieti slaalomisse). Ja muidugi juba slaalomile eelnenud tõkkele minne oli selge, et ma eest lõigata ei jõua - aga ma tegin seda ikkagi!!! Miks? Ei teagi! Saime kuidagi kobatsedes slaalomisse. Pärast slaalomit oli plaanis tunnel AGA ma unustasin koera kutsuda ja karjusin muudkui TU-TU-TU...ja koerake läkski ilusti tunnelisse. DSQ.
Ma ei tea miks ma nii hirmasasti kobatsesin ja väga valesid juhtimisotsuseid tegin. Võib-olla ma pole ikka veel harjunud selle totaka liiva sees jooksmisega.
Positiivne oli see, et isegi lukus Orr pole enam nii kangejalgne ja tegelikult suutis ta täitsa hästi keskenduda ja tal oli väga hea tuju!
1. rada. Enne slaalomit tegin pimeda eestõike, aga ikka lootusetult hilja, sest jäin vaatama, et Orr võtaks tõkke. Lõikasin eest hetkel, kui Orr oli juba tõkkele hüpanud, tulemuseks põrkasime me kokku aga kuidagi sai ikka ta slaalomisse mindud. Järgmine viga minult tuli kohe pärast slaalomit. Ma ei tea, mis mul arus oli, et ma tõkke taha pidin ronima. Totaalne prohmakas minu poolt. Sain ta õigesse tunnelisse. Siis jällegi TOTAALSELT hilja enda juurde kutsumine. DSQ
2. rada. Kiirustasin natuke rajale minukuga ja stardis kohtusime liiga lähedalt eelmise koeraga, kes platsilt lahkus. Kuigi absoluutselt mingit insidenti ei olnud, siis läks ta tiba lukku ikka (kuna start oli ka väha aia lähedal, kus teised koerad olid). Algus oligi natuke ebakindel. Siis sai koerake hoo sisse aga jälle olin ma plaaninud eest lõigata enne slaalomit (olin täiesti kindel, et muidu ta ei lähe õieti slaalomisse). Ja muidugi juba slaalomile eelnenud tõkkele minne oli selge, et ma eest lõigata ei jõua - aga ma tegin seda ikkagi!!! Miks? Ei teagi! Saime kuidagi kobatsedes slaalomisse. Pärast slaalomit oli plaanis tunnel AGA ma unustasin koera kutsuda ja karjusin muudkui TU-TU-TU...ja koerake läkski ilusti tunnelisse. DSQ.
Positiivne oli see, et isegi lukus Orr pole enam nii kangejalgne ja tegelikult suutis ta täitsa hästi keskenduda ja tal oli väga hea tuju!
Comments