Skip to main content

05.01.12 Agility võistlus

Aasta esimene võistlus kujunes meie jaoks totaalseks katastroofiks! 
Osalesin vaid Orriga, et päev liiga pikaks ei läheks ja ma lapsukese ikka ka söödetud saaks.
Kohtunikuks oli Peteris Akimovs ja võistlused toimusid meie enda koduhallis. Eelmisel õhtul toimunud trenn tõotas täitsa normaalset tuju ja minekut.

1. rada. Väga mulle meeltmööda rada, mõnusalt sujuv ja kiire. Protokollis olin olnud stardis kolmas aga nüüd tuli välja, et esimene koer oli ümber tõstetud. Seetõttu läks stardiks ettevalmistus täitsa rahmeldamiseks - kiirelt jope seljast ja üritasin koera soojaks teha aga Orr ei saanud suurt aru, mis ma temast tahan. Meie kord starti minna, võtsin koeralt rihma kaelast ja kaenäe imet, koer keeldub oma kohast ära tulemast. Pika veenmise peale, siiski raskel sammul liigub stardi poole, ise urisedes kõige ja kõigi peale. Olin täiesti hämmigus. Alustasime jooksu, koer ikka uriseb ja jooksust pole haisugi - olen täiesti hämmingus - niivõrd, et unustan raja ja saame DSQ, tõkke vahele jätmise eest, sinna otsa veel vale tunneliauk ka. Lõpuks koerake küll siiski aegajalt uriseb aga teeb siiski natuke ka jooksusamme. Videost aega võttes vaatasin, et kiirus oleks olnud selle raja kohta aeglane aga siiski umbes 3,7 m/s (järgmiste radade pärast saate aru, miks ma disklaffi rajalt kiirust võtsin).

2. rada. Agilityrada ja jälle mulle väga meeldis. Süüdistasin eelmise raja untsu minekut ja Orri tujutust kiires stardis ja üritasin seekord põhjalikumalt soojendust teha ja kontakti luua, käisin väljas ja olin temaga koos. Orril oli väljas tuju väga hea. Läksin rihmaga starti, seekord ta enam ei urisenud aga ta lihtsat kõndis minuga kaasa - ja seda terve raja. A otsas jäi kohtunikku põrnitsema ja iga tunnelit läbides urises nii igaks juhuks. Selge oli see, et midagi on täitsa valesti. Orr pole mitte kunagi nii käitunud - isegi A0 algusajal kui ta oli superhajutatud ja ebakindel. Seekord oli koer ikka nii endast väljas ja minu tõeline terjer oli totaalselt ebakindel. Kahjuks ma parandasin ühe tõrke ära ja me saime aja kirja. Lisaks tõrkele tuli ajaviga 21,9 sekundit! Appi!!! Kiirus 2,36! Orru kaugelt KÕIGE aeglasem sooritus üldse.

3. rada. Rada ise jälle meeldiv. Mina olin aga täiesti nõutu ja kurb. Kolmas proov Orriga. Ja veel hullem, Orru täiesti liimist lahti ja ebakindel, näitab jooksusammu vaid siis kui on lootus oma kohale saada! Videost vaadates on näha, et koer rajal olles 12 sekundit!!! põhimõtteliselt seisis. Ajaviga 21,9 sekundit kiirus 2,25 m/sek. Sellist aeglust on raske isegi juba Glenniga saavutada :) Lisaks -15 rajalt (2 tõrget ja poomi ots). Aga kuna vaid 3 koera said aja kirja siis saime 3. koha. Orri loomulikult autasustamisele ei hakanud tirimagi.
Õnneks unustasin kaameral seadistada fookuse, niiet pole mõtet seda jalutavat udukogu üldse üles pannagi. 

Siiani olen ma väga kurb ja mõtlik Orri käitumise üle, sest ma ei suuda mingit selget põhjust välja mõelda. Veel eelmine õhtu oli sama koht ja samad takistused ja kõik oli korras. Ainuke erinevus oligi see, et nüüd oli palju inimesi, müra ja koeri. Aga sellist reaktsiooni pole tal kunagi sellele olnud - ta on olnud vaid hajutatud. Hakkasin mõtlema eelmisele võistlusele, mis toimus samuti meie oma maneežis - radadel hakkas juba keskendumist ja kiirust tulema, võistlus lõppes autasustamisega, kus Orr sai hammustada täiesti ootamatult selja tagant. Ja see on ka ainuke põhjus, mis ma suudan üldse välja mõelda tema käitumisele. Mida rohkem ma sellele nii mõtlen seda tõenäolisem see tundub, sest kuigi Orr on varem kakelnud on ta alati nö seda ette näinud: seekord oli see aga täiesti ootamatu ja ta ei saanud midagi enese kaitseks teha. Samas pole see intsident endast 2 kuud ka trennides endast märku andnud. Niiet ma ei tea kah....
Oi jah, egas midagi kui tuleb jälle nullist alustada - tähendab veel halvemast punktist kui nullist, sest algselt ta ei kartnud agilityvõistlustel, et keegi tuleb ootamatult kuskilt teda ära sööma - tal oli lihtsalt huvitav ringi vahtida. Selle vastu aitab vist ainult üks rohi - tuleb võistelda, võistleda ja võistelda ja vaatata, et negatiivseid kogemusi ei enam peale ei tuleks.

Aga mina olen ikka kurb :(

Comments