Meil oli väikest viisi sõjatanner kodus. Natuke kroonikat:- Tegelikult on sõda oma algust oodanud juba mõnda aega. Tüliõunaks oli voodi ja õigus seal magamine. Pinget oli tunda just õhtuti, siis kui meie ka voodis olime.
- Tõeline sõda aga hakkas kui Orr nädala aega tagasi arvas, et oleks aeg lõplikult karjajuhiks saada (sai 16 kuuseks). Kui mina seda ei lubanud siis võeti Glenn ette. Glenn ka ei lubanud. Oligi sõda. Esimesel õhtul peale seda kui oldi kaklema mindud oli õhk nende vahel tõeliselt paks ja pinge oli selgesti tuntav. Läksid ööseks eraldi puuridesse.
- Teine päev oli kõige hullem - suutsid kakelda 3 korda ja kokku ei saanud üldse lasta.
- Kolmandal päeval tuli koduvisiidile meie armas treener Maarika Mikk, kes kaes ise olukorra üle. Toimus ka korra kaklus. Maarika andis väärt nõuandeid, nii et õhtul poisid magasid ühes voodis.
- Neljas päev. Käisime Pärnus pügamas. Olid pügaja juures väikes ruumis ülikorralikud, ka välja saades oli kõik rahulik. Koju jõudes tahtsid mängida, kuid see kujunes kakluseks peaaegu momentaalselt. Viimane kaklus.
- Viies päev. Kuulekuse trenn: Orru oli super kuulekas. Poisid omavahel pinges aga kaklust üritatakse iga hinna eest välitida. Agility trennis kakles Orr minuga, kuid ma saan aru kuidas see kakluseks arenes ja seda oleks saanud kergesti vältida. Koer oli lihtsalt totaalses segaduses. Aga see-eest sai ta jälle kinnitust, et minuga kakelda ikka ei ole mõtet.
- Kuues ja seitsmes päev olid sarnased. Poisid olid eraldi päev läbi hoiul. Õhtul kodus oli natuke pinget. Voodi juures oli kuulda ka korra urinat aga röögatuse peale mindi lahku ja pärast seda suutsid ennast isegi rahulikult ühte voodisse külg külje kõrvale magama sättida.
- Kaheksas päev. Sõda läbi! Hommikul võttis GLENN ise mängu üles. Orr oli juba paar päeva tahtnud Glennile ligineda aga kuna Glenn oli ikka pinges siis mängu polnud. Päeval läksime metsa, kus kogu vaen unustati ja hullati koos - mitte mingit pinget. Ka koduaias jätkus hullamine.
- Täna. Hommik on ikka natuke pingeline aga see läheb ruttu üle. Täna olid esimest korda üle nädala aja kahekesi üksi väljas ja mängisid. Nüüd tuleb autosõitu ilma puurita proovida. Tülist praegu pole küll enam mingit märku. Kuigi on näha kuidas vahel Glenn kahetseb, et Orriga ära leppis, sest nüüd ei saa enam jälle hullust rahu.
Esiteks magavad nad nüüdsest öösiti oma puurides - mulle meeldib, sest ma saan oma voodis ise laiutada ja korralikult välja puhata.
Teiseks Glenn ütleb urr kui mäng läheb liiale või kui ta enam mängida ei taha ja Orr aktsepteerib seda urri ja taganeb.
Eks neid kaklusi tuleb veel, nagu neid on ka vahetevahel eelnevalt olnud. Aga loodan, et selleks korraks on suurem tõmblemine läbi!
Poisid on jälle õnnelikud:
Kindlasti mängis oma osa poiste sõjas ka see, et Glenn murdis kaks päeva enne sõja algust hamba ära ja tal oli valus. Mina avastasin hamba murru alles 3 päeva pärast selle murdumist. Homme lähme kikut välja tõmbama. Hoiame pöidlaid, et kõik hästi läheks!
Comments