06 juuni, 2013

30.05-03.06.13. IABC agilty võistlused Poolas

Esimest korda võtsime jalge alla (auto rataste alla siiski) välismaa teed, et agilitys võistleda. Meie (nii minu kui ka Orru) esimeseks võistluseks sai Poolas, Kozienice`s toimunud 4 päevane megavõistlus IABC (International All Breeds Cup) 2013
Mina arvasin, et meile käib 4 päva võistlemist üle jõu ja regasin end vaid kolmeks päevaks (reedest-pühapäevani). Niisiis neljapäeva hommikul 7 aeg startisime kodust ja nii umbes 13 tundi ja 2 puhkepeatust hiljem olimegi väikeses Poola linnakeses kohal. Ööbimise sain "facebooki sõbra tuttavalt" (lõpuks on FB-st tolku kah midagi), sest kõik kämpingud ja igasugused ametlikud ööbimised olid juba ammu broneeritud. Kohale jõudes tuli välja, et tegemist oli aiamaal olevate väikeste kõigimugavustega ajamajakestega  - hind 10 eur per öö per nägu (laps oli "bez platna"). Kõige tähtsam aga asja juures oli see, et see aiamajake asus täpselt võistlusplatsi kõrval! Küll oli tore juhus!!! Majakest välja üürinud tädi rääkis oma arust vene keelt, mis aga kahjuks koosnes vaid Poola keelsetest sõnadest. Esimesel õhtul aiamajakeses sisse seades avastasime aga, et lisaks rõskusele on toas ka vahetamta voodipesu, mõni padjapüür haises kohe väga väga koledasti mustuse ja suitsu järgi - need padjad läksid kapiotsa haisema. Õnneks olin Biankale küllalt linu kaasa võtnud, et katta paar patja ja küljealune. Lisaks sellele lasi ventilatsiooniava toa laes vihma läbi (seda saime teada öösel kui vihma kallas väljas ja tilkus otse voodisse). Hommikul haarasin perenaise varrukast kinni ja kurtsin, et vihm on kõik pesu märjaks teinud ja vaja uusi, lisaks vaja veel üht puhast voodipesu komplekti, sest praegune on must. Võtsin kapi otsas ilgelt haisvad padjad alla ja pistin need talle näkku, et nuusuta - puhtaid on vaja. Tädi aga naeratas ja väitis, et tema ei tunne midagi ja tema meelest käib see pesu küll :) Õnneks siiski 1 komplekti puhtaid linu me siiski saime. Rõskuse ja jaheduse vastu käisime linna peal radikat/soojapuhurit otsimas. Loomulikult ei saanud keegi aru, mida me tahame. Kodumasimate kaupluses neid ei müüdud. Läbi juhuse jälle sattusime juhatamiste peale ühte elektroonika poodi, kus oli müügil 1 väike radikas (ma arvan, et see oli ainuke selles linnas müügil olnud soojaseade), mis meile täpselt sobis.
Võislustest ka.
1 PÄEV. Reede
Orru oli mega heas tujus. Saime welcome pakiga kaasa ühe tirimisnutsu, mis Orrule imehästi meeldis (kahjuks teise päeva õhtul kaotasime selle). 
1. rada. Esimeseks rajaks oli meile ametlik A3 agilityrada. Mitte midagi väga keerulist. Vaid lõpus oli tunneli ja poomi valik mida pelgasin. Võistlustel oli elav järjekord, mis oli minu meelest täitsa äge, läksid siis kui tahtsid. Seekord läksin kohe esimeste seas stardijärjekorda. Orruke oli täitsa tubli, slaalomis oli ergas aga peale slaalomit tuli müürist mööda, sest ma ise olin segaduses, millist tõket võtma pidi. Orr tuli täpselt nii nagu ma juhtisin. Selleks ajaks kui ma aru sain, et ta tuli müürist hoopis mööda (vaatasin ju samal ajal, et mihuke see järgmine tõke oligi), oli Orru juba järgmise tõkke üle hüpanud. Ja oligi esimene DSQ käes. Edasi läks kenasti (A-vist hüppas üle). Aga enne lõppu see kardetud tunneli/poomi valik ebaõnnestus. Nii kui ma olin ära kummardunud ja ta tunnelisse saatnud siis tuli meelde, et nii ta poomile küll ei lähe ja käsi tõusus kõrgele aga siis oli muidugi hilja. Mina jäin jooksuga VÄGA rahule, sest Orru tuju oli väga hea!
Jaanika video: 
2. rada. Mitteametlik kõigile avatud rada. Individual Breed agility. Siin oli eesmärgiks mitte disklaff saada, sest minu kaugem unistus oli järgmine õhtu finaali saada. Rada jällegi iseenesest oli ilus ja joostav. Kahjuks enne meid oli rajal mingi segadus ja me pidime stardis ootama üle 2 minuti. Orr suutis vahepeal keskendumise kaotada ja tüdineda aga nii enam-vähem tuju siiski säilis. Peale poomi jahtus Orru aga täitsa maha ja võttis rada täitsa lonkides. Igatahes kokkuvõttes rajal vigu ei tulnud aga 1,82 sek tuli ajaviga. Kiirus 3,63 m/sek. See oli sellel rajal 13 tulemus 110 maksikoera seas! See jäi ka meie parimaks tulemuseks.
Jaanika video:
3. rada. Mitteametlik hüpperada, neile kes paaride võistlustel ei osalenud. Jällegi suhteliselt lihtne aga seekord Orru tuju oli kuskile kaotsi läinud. Slaalom oli aeglane ja üleüldse tujutu. See rada lõppes DSQ-ga. Videot pole. 
2 PÄEV. Laupäev
Orru jälle hea tujus. 
4. rada. Jälle algas võistluspäev meile ametliku A3 rajaga. Sellel rajal tegid mulle muret kaks kõrvuti asetsevat tunnelit. Aga enne oma starti tutvusin ma juba uue rajaga, niiet starti minnes pidin uuesti selle raja meelde tuletama. Aga kohe alguses läks mul meelest ära, et pärast kolmandat tõket otse A-le minna. Suutsin sealt DSQ ära päästa ja A-le tagasi keerata. Aga pärast slaalomit läkski nii nagu ma kartsin, Orr läks otse asuvasse kollasesse tunnelisse. Muidu oli Orru jälle täitsa toredas tujus. Poomi peale läks suure hooga aga siis tõmbas aeglaseks ja madalaks ennast. Poomi planku tuli nii suur vibra sisse. 
5. rada. Mitteametilk hüpperada. Individual Breed Jumping. Sellel rajal PIDI tulemuse kirja saama. Kahjuks sai Orru enne seda starti ühe väga kena nisukaneiuga tutvust sobitada, siis sellel rajal oli keskendumisega ikka suuri raskusi. Orru pidevalt vahtis ringi ja otsis ringi äärest nisukatüdrukut. Jälle ma tõmbasin Oru müürist mööda, see parandatud läksime mitte eriti kiiresti edasi. Ümbersaatmisel tuli ümber kogu tõkke (jäi jälle ringi ääri vahtima ja unustas mind vaadata). Kuna DSQ ei tohtinud tulla siis parandasin sellegi ära. Siis ta mingi hetk jälle arvas, et võib joosta ka ja tegi paar kiiremat sammu. Kokkuvõttes saime kaks tõrget ja kuskilt saime ka 1 vea (kuigi kõik latid ja müüri osad jäid üles, siis on ainuke võimalus, et ta ajas pikkuse maha - kuigi videolt ei tundu sedasi). Igatahes sellele lisaks saime ka portsu sekundeid ajaviga (täpsemalt 14,5 sek). Kiiruseks tuli nende päästeoperatsioonide ja jalutamiste peale isegi 3,03 m/sek. See oli 58 tulemus (113 maksi koera tegid stardi). Aga mis põhiline saime edasi õhtusele tõugude finaalile (konkureerimas finaali oli teinegi nisukas).
6. rada. Enne õhtust finaali üks open agilityrada neile, kes meeskondlikutes jooksudes ei osalenud. Rada jälle tore. Ja Orrul tuju üle keskmise. Kõik sujus täitsa hästi, kuniks ma jubedalt pingutama hakkasin  (puhta raja lootuses) ja raja hoopis ära unustasin. Nimelt kohe pärast poomi saatsin Orri otse tõkkele, pidin kohe pingutama, sest ega ta seda valet tõket kohe võtta ei tahnudki aga peale seda sain aru, et täitsa valesti läks. DSQ. Sellest diskaffist oli küll täitsa kahju.
7. rada. Tõugude finaal. Rada ise jälle täitsa nipika tunnelite valikuga. Orril oli tempo maha võetud, enamuse ajast vist kõndis. Saime ühe tõrke ja 10 sek ajaviga. Kiirus tuli isegi 3 m/sek. Selle tulemusega olime 15. kohal.
Jaanika video:
3 PÄEV. Pühapäev
8. rada. Open Jumping. Üsna palju oli keerukaid kohti. Orri sooritus oli üks tõrge teise järgi. Orru meeleolu väga erk ei olnud. Slaalomist tuli kaks pulka liiga vara välja. Ja see, et ta kotist mööda tuli oli mulle üsna suur üllatus. DSQ tuli eelviimaselt tõkkelt kuhu ma teda täitsa teadlikult ei hakanud ümber saatma.
Jaanika video:
Meie poolik video:
9. rada. Viimane ametlik A3 rada. Noh õppides oli selge, et kui siit DSQ ei tule siis tuleb tulemuseks üks maru suur number :). Pole kunagi isegi mitte natuke sarnast rada jooksnud. See kaugelt tunnelisse saatmine ja sealt lauale (ise ümber poomi) oli ikka midagi sarjast A5 ja edasijõudnud. Meie Orriga ilmselgelt sinna sarja ei kuulu. Niiet läksin jooksma ikka väga pingevabalt - pigem põnevusega, et kuidas koer käitub. Orril oli ilus start. Aga slaalomist jälle kaks pulka enne lõppu välja. Mis toimub?!?!?! Videost on näha, et ma samal hetkel teen väikse sammu ja jään imelikult seisma ja ma arvan, et ta selle peale tuligi välja. DSQ tuligi valest slaalomiparandusest. Siis pärast parandamist oli ta aeglane ja ei tahtnud hästi tunnelisse minna, see muidugi tingis selle, et ma jäin kõvasti maha laua peale saatmisega. Ja pärast lauda ei suutnud ma teda kohe üldse mitte tunnelisse minema :) Lisaks unustasin enne A-d kätt vahetada ja sain teada, mis juhtub siis kui A-l ebanormaalselt tagant lõigata. P.S. Tippklass muidugi tegi selle raja ilust, kiirelt ja puhtalt!
10. rada. Mitteametlik hüpperada neile, kes meeskondlikult ei võistlenud. Viimane rada oli plaanis kindlalt MITTE disklaff saada. Orr alustas tublilt siis tüdines ja siis jälle elavnes. Olin arvestanud, et ma sirges tunnelis jõuan temast ette kollast tunnelit blokeerima. Selgus aga, et ta kiirendas tunnelis ja oli enne väljas kui mina ning kuna olin kollase tunneli pool siis ta just sinna keeraski ennast ja DSQ oligi käes. Mulle muidugi meeldis et ta kiirendas :)
Pärast seda jooksu läksime pildistama ja pärast seda sai veel eelstastele rahvuste finaalis kaasa elada.





Kuigi saime 10-st jooksust 7 DSQ. Jäin ma üritusega väga rahule, eriti jäin ma rahule sellega et Orri tuju oli 80% ajast suurepärane ja paljudes startides oli ta hoopis mulle keskendunud mitte teistele koertele!!! Minu meelest vähemalt ilus algus A3-le!
Teiste klõpsud Orrist:
Lõpetuseks väike pildiseeria meie kõige nooremast pereliikmest, kes oli kogu reisi kaasas ja kogu aja väga tubli ja nunnu!
Bianka on meil väike vapper tibu!

Kommentaare ei ole: