Skip to main content

Posts

Showing posts from March, 2011

Agility võistlus, 26.03.11

Seekord Tartus ja esimest korda jooksis Glenn ilma minuta, mis ei tähendanud siiski, et ta pidi rada üksi läbima. Meie armas treener Inge jooksis minu eest Glenniga. Kohtunikuks  Algirdas Valciukas (Leedust). Kõik tulemused SIIN. 1.rada. Videolt vaadates tundus päris keerulisi kohti olema. Glenn tegi sportliku sörki (jooksmise asemel). Ühtegi rajaviga ei tulnud. See-eest läks aeg korralikult üle 17,68 sekundit (kiirus 2,33 s/m). See tulemus tõi 6. koha (kokku 9 koera). 2.rada. Jälle tundus keerukas. Oli pöördeid, mis lausa nõudsid koerajuhi seismajäämist. Aga jällegi tegi Inge tublit tööd ja juhtis Glenni läbi raja ütegi viga tegemata. See eest jällegi ajaviga, seekord rekordilised 24,03 sekundit (kiirus 2,18 m/sek). Tulemuseks 4. koht (8 koerast). Video mõlema rajalt:

Jalutamas

See, et perenaine on soomemaal õppimas ei tähenda, et poiste eluke seisma jääks.  Tõsine Glenn: Ja mitte just nii tõsine Glenn: Kuulab hoolega: Orru jookseb... ...siis korraks seisatab... ...ja jookseb edasi

Agility trenn, 15.03.11

Videod on küll jube-jube pimedad... Orru: Glenn: vaatab sellise näoga kogu aeg otsa...  

Orriga jalutamas

Agility trenni päevadel saab ainult Orr jalutada, sedagi mitte väga pikalt. Lõbus loom:

Agility trenn, 11.03.11

Orri trenn: Glenni trenn:

Täpi ja Triibu

Pärast pügamist tulid välja sõjaarmid. Nisukatega on sellised lood, et kui nad end kuskile ära löövad, kriimustavad, või puuk hammustab vms, siis vigastatud kohta kasvab karm pruun karv, mis küll ajapikku asendub endise karvaga. Niisiis on mul kodus Glenni asemel nüüd Täpi, kelle vigastuste ulatus alles nüüd selgeks sai. Kuna kakluste käigus koerad vaid kriimustasid üksteist siis polnud neid vigastusi karva seest nähagi. Teine põsk on samasugune. Minu meelest väga iiripärane look . Orru on aga Triibu, sest Glenn on Orrule triibud "maalinud". Need pole aga nii tumedad ja seega ei paista nii hästi välja. Lõpuks üks istumisnäide: ja kaks tudumispilti:

Kohtumine Elliga

Eile käisime tegime tutvust ühe väga sümpaatse bullterjeri tüdrukuga - 7 kuuse Elliga.  Orr oli nagu võis aimata, pöörases vaimustuses ja üritas korduvalt juba võluva Elliga kutsikaid teha.  Kutsikatetegemise ürituste vahele jäi muidugi palju maadlemist ja kihutamist: Ellile meeldis ka Orr, eriti Orri habe ja käpad :) Kohtumise lõpuks oli Orrist saanud miskine hüääni segu :)   Kõiki pilte näeb seekord facebookis: SIIN.