Lulu & Minnie

Soojendus: Viimastes trennides olem hüppetehnikat teinud (õige alustamispositsioon on ka oluline)... ...ja oma vana sõbra A-ga jännanud (kuna ma teda sealt alla ei kutsunud siis sinna ta jäigi...) Pausi ajal:

Pärast päevi (või nädalaid või igavikku?) pilves ja tibutavat ilma, lubab nüüd ka ilusat päikesepaistelist varatalve. Hommikul päike päistis - kõik oli veel härmas. No pidi ju fotoka võtma. Punasõstraid kellelegi? Kuigi pean ausalt tunnistama, et nende väänkaelte (koerte) pildistamine on paras kunsttükk, kuna nad hoiavad pidevalt minu lähedusse - liiga lähedusse, sest fotoka objektiiv fookuseerib alles 1,5 m kauguselt! Lähedusemoment: Mängumomendid:

Vot jah koerad leidsid siis absoluutselt kõige kitsama koha majas, kus mängida. Meie voodi all. No Orrile polegi seal ju teab, mis kitsas aga Glenn käib mööda voodialust roomates - pead eriti tõsta ei saa :)

Kavas oli 2 agility rada. Kohtunikuks Svetlana Zolotnikova. A1 maksides eksami tegijaid 14 koera. Palju õnne Ailile ja Dessyle ning Tuulile ja Robile, kes suutsid teha seda, mis meil ei õnnestunud ning võistlevad edaspidi A2 klassis! 1. rada . Oli tegelikult päris lihtne, ei midagi kaelamurdvat. Aga noh teiseks takistuseks oli meie suurim probleemkoht - A-tõke. Kuna tahtsin kiirelt rada teha siis riskisin ja jooksin natuke kontaktpinnast eemale, mille peale Glenn muidugi sujuvalt kontakpinnast üle hüppas. No ja ega siis oli ülejäänud jooks trenn, sest 5 karistuspunkti käes. Ja siis suutsin ma peale poomi koera ära kaotada - videost nägin, et Glenn jäi enne tõket seisma ja siis tuli minu juurde - ei tea miks ta nii tegi. Sealt tuli ka see ajaviga ja tõrge. Tulemuseks siis 10 viga ja 11.8 sekundit ajaviga. Kuigi rada tundus lihtne said paljud koerad hoopis disklaffi. Video: 2. rada. Oli tsipa raskem aga samas samuti mitte midagi hullu. Esimene tõrge tuli sellest, et ta jooksis lihtsa...

Orr on nüüd juba 12. nädalane!!! Eile hommikul oli mõnusalt karge ilm ja otsustasime seda ära kasutada ning poisid jalutama viia, et siis ei saa nad poriseks. Metsaelaneke lõhnad?? Bööö...nii arvab preagu Orr lõhnadest :) Aga oma kodus on ikka kõige parem, siin võib rahulikult mängida ka.

Nüüd on Glennile selgeks saanud, et väikse pärdikuga (ikka Orrust räägin :)) on võimalik väga edukalt mürada. Eriti tore on õhtuti väikesel diivanil mürada. Orr suudab sinna iseseisvalt ronida. Varem oli nii, et Glenn sai tähtsalt diivanilt alla vaadata - nüüd enam mitte. Võitlus padja pärast, muuseas lõpptulemus oli see, et padi kukkus maha ja kumbki polnud nõus diivailt maha ronima.

Kuigi enamasti käin ma koertega eraldi väljas siis nii paar korda päevas võtan nad korraga välja - noh ja siis tuleb ju pilti ka teha, kuna ilm oli ilus ja päike ka vahetevahel naeratas. Glenn tegeleb väljas olles ainult asjalike asjadega...näiteks teeb tähtsat nägu: Orr seevastu tegeleb tuhande erineva asjaga, näiteks närib põõsast... ...või uurib lillepeenart... ...või tegeleb mäkke ronimisega... ...või üritab Glenniga mängida, mis enamasti siiski ei õnnestu, kuna Glennil on liiga palju tegemist tähtis olemisega :)

Täna sadas maha esimene lumi! Glenn oli pöörases ahvivaimustuses ja keerles ja tormas ringiratast nagu meeletu! Oma pöörasuses mängis ta ka Orruga, kuigi oma suurest rõõmust tegi ta seda liiga tormakalt, niiet Orr oli enamuse ajast külili maas. Orru ei oska lumest veel midagi arvata - selline märg aga söödav :)

Eks jah, kutsikaga elu on nagu ikka - sööma välja magama välja ja vahepeal mängida ka. Eks ma selle elukese käigus mõtlen muudkui kuidas elukorraldust teha. Glenn ja Orr väljas ikka mängivad (toas ei tohigi), kuigi Glennist õhkub järjest enam kutsika suhtes ükskõiksust. Juba on hommikud härmas: Päevad õnneks mitte: Glenn: Toas üritatakse ikka midagi närida...: ...või siis mitte :) P.S. Uuendasin ka esimest Orru postitust - lisades sinna pildi Orru isast ja Glenni ja Orru esimesest kohtumishetkest.