Iiri pehmekarvaline nisuterjer on keskmist kasvu karvane koer, kes ei aja karva. Nad on mänguhimulised, sõbralikud ja targad koerad, kes võivad vahel olla ka isepäised. Neid kutsutakse ka lihtsalt nisuterjeriteks või nisukateks.
Nisuterjerid on populaarsed USA-s ja Rootsis aga ka Soomes. Eestis on see tõug vähelevinud (2009. aasta lõpuks elab Eestis umbes 25 isendit).
VÄLIMUS
Iiri pehmekarvaline nisuterjeri keha on kompakte, keskmiseks turjakõrguseks on 47-48 cm ja kaaluks on kuni 20 kg (emased on väiksemad).
Iiri pehmekarvaline nisuterjer, nagu ka nimi viitab, on pehme karvaga nisuvärvi terjer. Ta on keskmist kasvu karvane heleda karvaga koer, kes ei aja karva. Nisuterjer on pilkupüüdev just tänu oma pehmele, kergelt lainetavale ja läikivale karvale. Samas hooldamata karv muutub pulstunuks ja haisvaks ning võib tekitada nahaprobleeme.
Miks ei näe kutsikad välja nagu täiskasvanud?
Kutsikate karv võib olla pehme või karm, sirge või lokkis ning nad võivad olla nii tumedad kui ka heledad. Tihti on neil must koon. Täiskasvanud koera karva tekstuur ja värv saavutatakse läbi mitmete järk-järguliste muutuste. Karva õige värv ja struktuur saavutatakse koera 2-3 aastaseks saamisel. Mõned kasvueas koerad võivad läbida staadiumi, kus nad on palju heledamad kui täiskasvanud koerad.
Kas nad on kõik sama värvi?
Nad on kõik nisuvärvi nagu ka nimi viitab. Nisuvärv hõlmab aga värve peaaegu hõbedasest kuni punakas kuldseni välja. Nisukatel on tihti sinakas–hall varjund kõrvadel ja habemel.
Sobiv allergikutele?
Nisuterjerid on tihti allergikutele sobivate koeratõugude nimekirjas. Tuleb silmas pidada, et nad sobivad inimestele, kellel on allergia koerakarvade vastu. Samas peab teadma, et allergiat võib põhjustada ka sülg või rasu. Iga inimene on erinev ja kõigepealt peaks külastama mõnda kasvatajat ja veetma mõne aja koeraga, ning kui ühtegi reaktsiooni ei teki siis võib olla nisuterjer hea valik.
Karvahooldus
Nisuterjeril ei ole aluskarva ja nad ei aja sesoonselt karva aga nad vajavad regulaarset kammimist, et eemaldada surnud karvad.
Kammida on vaja iga päev kuni üks kord nädalas – olenevalt koera vanusest ja karva pikkusest. Lisaks on vaja neid pügada 4-6 korda aastas.
Karva ei tohiks lõigata väga lühikeseks, kuna sellel on mõningaid kasulikke omadusi. Karv kaitseb koera külma ilma ja niiskuse aga ka otsese kontakti okste ja taimede eest.
Et hoida karva heas korras, peab alustama karvahooldust juba kutsikaeas. Soovitav on kutsikat kammida iga päev, et ta sellega harjuks.
Alguses võib selline kammimine tunduda mõttetuna, kuna kutsikal ei ole pikka karva, kuid selleks ajaks kui tal on juba pikem karv, on koer juba harjunud kammimisega ja püsib kogu kammimise aja rahulikult. Umbes 6 kuuselt hakkab kutsikakarva asemele kasvama täiskasvanu karv – karvavahetuse perioodil on eriti tähtis regulaarne kammimine, sest vahetuv karv pulstub eriti kiiresti!
Lisaks peab kutsikat harjutama küünte lõikamise, käpapatjadevaheliste karvade lõikamise ja kõrva sees olevate karvade kitkumisega.
Mitte karva ajav koer võib tunduda liiga hea, et tõsi olla - see on tõsi vaid siis kui kammida koera karva regulaarselt. Kui jätta nisuterjer kammimata kasvõi paariks nädalaks siis hakkavad pusad tekkima ja hilisem kammimine on ebamugav ja piinarikas nii koerale kui ka inimesele.
Teine varjupool pikal karval on see, et karvadesse (eriti käpakarvadesse) jääb arvestatav hulk pori, liiva, heina, oksakesi jne.
Karva mitteajav koer ei tähenda vähem koristustöid vaid hoopis rohkem karvahooldust!
ISELOOM
Nisuterjer on päritolult Iiri talukoer ja tema ülesanneteks oli nii talu valvamine, kui ka jahil käimine, karja ajamine ja väikeste näriliste hävitamine. Arvatakse, et nisuterjerid on vanim Iiri terjeritõugudest.
See tõug rahulikum kui enamus terjereid ning on väga kiindunud oma perekonda. See on koer, kes ei hoia oma tundeid liialt vaos; ta on nagu maahärra – julgus ja jõud on tasakaalus intelligentsuse, lõbususe ja hellusega. Nisukad on oma terjeri päritolu tõttu vastupidavad, jõulised, mängulised, elurõõmsad ja intelligentsed (jäärapäised?) aga mitte kunagi agressiivsed.
Hoiatuseks võib öelda, et neil on kombeks inimestele üles hüpata ja neid musitada väljendamaks oma kiindumust – nii tervitad nad oma perekonda ja kõiki, kes külla tulevad. See ei tule nisukale pähegi, et nad ei pruugi kõigile meeldida, sest neile meeldivad ju kõik! Kui selline käitumine ei ole lubatud siis peab seda hakkama väga vara ja eriti järjekindlalt keelama.
Iiri pehmekarvaline nisuterjer on inimese koer ja teda ei saa jätta üksi pikaks ajaks. Nisuterjerid muutuvad sel juhul üksikuteks ning neil võib hakata igav ja peret koju oodates võivad nad muutuda destruktiivseteks, nagu iga teine koergi. Nisukad tunnevad end kõige paremini kui saavad olla koos perega ja kui nad on kaasa haaratud pere kõikidesse tegemistesse. Nad on seiklushimulised ja uudishimulikud, seega on vajalik korralik aed, et tagada koera turvalisus.
Nisuterjerid võivad olla vägagi isepäised – ja kuulda seda, mida nad kuulda tahavad – näiteks „SIIA“ käsklust võivad nad vabalt ignoreerida. Maius võib nende kuulmist oluliselt parandada ;)
Emane või isane?
Ükskõik, mis sugu nisuterjer on - ta jääb alati terjeriks! Mõni emane võib olla üsna domineeriv võrreldes mõne passiivsema isasega. Isane nisukas on sama kiindunud oma perekonda kui emanegi, kuid nad võivad olla suurema „iseloomuga“. Isased nisuterjerid ei pruugi hästi läbi saada teiste isaste koertega.
Emaste nisuterjeritega võib olla raskem jooksuaegade tõttu – jooksuaeg on umbes iga 6 kuu tagant, hoolimata jõuludest, teistest pühadest, puhkuse plaanidest jne. Kuna ümberkaudsed isased võivad murda Teie aeda või jooksuajaga emane võib püüda põgeneda, et paarituda, on rangem järelevalve sel ajal oluline. Iga emane koer ei pea saama kutsikaid!
Lastega läbisaamine?
Nad saavad lastega hästi läbi ja neil paistab olevat instinktiivne sallivus laste mängudele. Nisuterjerid saavad hästi läbi ka haigete ja vanemate inimestega, ning neid on edukalt kasutatud ka teraapiakoertena. Kutsikatena (kuni 2 aastaseni) vajavad nad lisapühendumist, sest nad nagu kutsikad ikka võivad närida ja hammustada. Oma loomuliku dominantse kutsikamänguga ei pruugi nad sobida väga väikeste või passiivsete lastega. Nagu ka teised koeratõud, vajab ka see tõug kutsikana sotsialiseerimist (nii inimeste kui teiste koerte poolt) ja koolitust.
Hoolimata kõigest on nad siiski koerad – lapsi ei tohiks jätta järelvalveta ühegi koeraga!
Kas nad sobivad teiste lemmikloomadega?
Nisuterjerid on ühed sotsiaalsemad terjerite hulgas. Nad saavad tavaliselt teiste koertega hästi läbi ning nad pole oma territooriumi nii kaitsvad. Samuti saavad nad hästi läbi teiste lemmikutega, eriti kui nendega on tutvutud juba noorelt.
Kas nad hauguvad? Kas nad on head valvekoerad?
Nad ei ole eriti altid haukumisele. Nende suurus ja ustavus teeb neist üsna hea ihukaitsja aga nad on liiga seltskondlikud, et olla valvekoerad.
Mis veel on nisukatele tüüpiline?
- Nad keerutavad end kui on õnnelikud.
- Istuvad asjade peal – nt Sinu jalg, tänavaäär jne., nagu see oleks tool.
- Ei meeldi välja minna vihmaga, aga armastavad lund.
- Kui nad jalutavad rihmas, siis nad võtavad rihma suhu ja hoiavad pead püsti nagu nemad jalutaksid iseendaga.
- Ta uuristab oma pead diivani nurka, patjade alla nii, et peale keha pole midagi näha. Samamoodi võib ta ka lumes teha!
TERVIS
Nisuterjerid on üldiselt terved koerad. Nende eluiga ulatub tavaliselt kuni 15 aastani. Pika karva tõttu ei pruugi putukahammustusi või allergiat koheselt näha olla, seepärast peaks nende naha aeg-ajalt üle vaatama – eriti suvel. Samuti peaks nisukatel käppasid regulaarselt kontrollima (küüni ja käpapatjade vahelisi karvu lõikama).
Kuigi nisuterjerid on üldiselt terve ja pikaealine tõug võib neil esineda allergiaid, puusaliigeste düsplaasiat, silmavõrkkesta kokkukuivamist (PRA), proteiinide kaotust neerude või seedesüsteemi kaudu (PLN, PLE) ja vähki. Samuti võivad nisuterjerid olla tundlikud ravimitele ja narkoosile. Enamus eelnimetatud haigustest on päritavad ja seega on oluline, et kutsika vanemad oleksid terved. Ameerikas, kus tõug on väga populaarne, on nimetatud haigused tihedamini esinevad kui Euroopas.
Kas nad sobivad külma ilmaga? Aga sooja ilmaga?
Nisuterjerid sobivad hästi külmemasse kliimasse. Talvel on tavaliseks hoolduseks käpapatjade kontrollimine ja sealt jää/lume pallide eemaldamine.
Kuum ilm võib nisuterjeri muuta märkimisväärselt vähem aktiivsemaks. Neile peab olema alati tagatud varjus olemise võimalus ja vesi ning suurt füüsilist pingutust peaks vältima. Karva natuke lühemaks pügamine on lubatav, aga mitte niipalju, et päike ülatuks nahani.
Liikumisvajadus
Nad on aktiivsed ja nõuavad regulaarset liikumist. Iga koer ilma piisava liikumiseta leiab endale teisi väljundeid oma energia maandamiseks.
Linna? Maale? Õue? Tuppa?
Kuigi nad on aretatud esialgu kui talukoerad, on neil kõige parem elada siiski toas. Nad on inimesekoerad, kes tahavad olla alati seal, kus pere on.
Nad sobivad hästi korterikoeraks niikaua kui nad saavad piisavalt liikuda. Nende suurus on mugav, nad on väga sotsiaalsed ja ei tüüta naabreid haukumisega.
KOOLITUS & HARRASTUSED
Nisuterjerid õpivad kiiresti, kuid nende „terjeri iseseisvusest“ tulenevat võivad nad olla kangekaelsed ja jonnakad. Siiski tahavad nad olla inimese meele järgi ja on seetõttu hästi treenitavad – vaja on kannatlikkust ja pühendumust. Nad annavad parimaid tulemusi positiivsele koolitusele.
Nisuterjerid nagu ka teised terjerid on aretatud töötama iseseisvalt ilma inimese käsklusteta. Kui koer on vastakuti mägraga siis tal ei ole aega küsida: „Kas ma võin rünnata või eelistad sa, et ma ootaksin?“ Seega kuulekus on sellele tõule pigem võõras, aga nende ustavus ja innukus meele järgi olla tavaliselt siiski kompenseerivad selle.
Kõik koerad peaksid õppima häid kombeid ja mõningaid üldisi käitumisreegleid.
Nisukad on intelligentsed, sportlikud koerad, kes naudivad mitmesuguseid tegevusi koos omanikuga, näiteks agility ja matkamine. Kuna oma päritolult on nad universaalsed talukoerad siis võib nisukatega harrastada ka kuulekust, jäljeajamist ja karjatamist.
Comments