Võistlushooaeg on hoogu kogumas. Eelmine nädalavahetus haaras enamus agilityharrastajaid eestis oma koerad ja jooksusussid ja põrutas Loole. Mina ka. Kuigi olid kahepäevane üritus, otsustasin mina osaleda vaid esimesel päeval ja vaid hüpperadadel.
ORR:
Hüpperada, kohtunik Anne Tammiksalu. Anne oma tuntud headuses :) Et peab ikka raja puhtalt läbimise heaks pingutama ka. Enamusel see pingutus sel päeval vilja ei kandunud ning tulemuseks saadi DSQ ja ega meiegi ei erinenud. Pärast slaalomit lihtlabaselt unustasin valssida - see koperdus muidugi tõigi DSQ ja ka edasine kavatsetud keerukas juhtimisvõtete kombinatsioon oli peas segi kui puder-kapsaatikum :). Alates rõngast oli rada jälle meie võimetele kohane ja saime liikuma.
Muidugi tegelik eesmärk oli sellel võistlusel vaadata, kas Orru ka mängib minuga võõras koeri täis kohas. Ja imede ime, töö hakkab vilja kandma, Orru mängis nii enne kui ka pärast rada! Ainult pean veel mõtlema, kudas tema keskendumine säiliks kui ta minuga mängima ei pea - st stardis vajub keskendumine ära ja on tagasi jälle reipalt sörkiv koer.
GLENN:
Hüpperada aga kohtunikuks Anne Savioja. Selline tore A3 rada. Üksjagu keerukas ikka. Algus oli tihedate pööramistega kolm hüpet - see Glennile ei ole just kõige parem algus. Aga Glennike oli tubli ja tahtmist täis. Rajal tegin joostes päris mitu muudatust. Algselt pidin käe ära vahetama enne slaalomit siis vaatasin, et pärast jõuab ju ka valssida. Aga dejavu - unustasin õigel ajal valssida - õnneks oli rada selline, et sain joosta ka ilma käevahetuseta. Hea kui jooksed koerast kiiremini :) Videost on näha kuidas Glenn väsib raja lõpuks ja viimased 3 hüpet on kaunis vaevalised. Aga tulemuseks rajalt mitte ühtegi viga aga loomulikult ajaviga, seekord 8 sekundit, kuigi kiirus oli Glenni kohta täitsa tubli 3,06 m/sek. Koeri oli A3 palju, seekord 23 maksikoera. Meie saime 10. koha.
ORR:
Hüpperada, kohtunik Anne Tammiksalu. Anne oma tuntud headuses :) Et peab ikka raja puhtalt läbimise heaks pingutama ka. Enamusel see pingutus sel päeval vilja ei kandunud ning tulemuseks saadi DSQ ja ega meiegi ei erinenud. Pärast slaalomit lihtlabaselt unustasin valssida - see koperdus muidugi tõigi DSQ ja ka edasine kavatsetud keerukas juhtimisvõtete kombinatsioon oli peas segi kui puder-kapsaatikum :). Alates rõngast oli rada jälle meie võimetele kohane ja saime liikuma.
Muidugi tegelik eesmärk oli sellel võistlusel vaadata, kas Orru ka mängib minuga võõras koeri täis kohas. Ja imede ime, töö hakkab vilja kandma, Orru mängis nii enne kui ka pärast rada! Ainult pean veel mõtlema, kudas tema keskendumine säiliks kui ta minuga mängima ei pea - st stardis vajub keskendumine ära ja on tagasi jälle reipalt sörkiv koer.
GLENN:
Hüpperada aga kohtunikuks Anne Savioja. Selline tore A3 rada. Üksjagu keerukas ikka. Algus oli tihedate pööramistega kolm hüpet - see Glennile ei ole just kõige parem algus. Aga Glennike oli tubli ja tahtmist täis. Rajal tegin joostes päris mitu muudatust. Algselt pidin käe ära vahetama enne slaalomit siis vaatasin, et pärast jõuab ju ka valssida. Aga dejavu - unustasin õigel ajal valssida - õnneks oli rada selline, et sain joosta ka ilma käevahetuseta. Hea kui jooksed koerast kiiremini :) Videost on näha kuidas Glenn väsib raja lõpuks ja viimased 3 hüpet on kaunis vaevalised. Aga tulemuseks rajalt mitte ühtegi viga aga loomulikult ajaviga, seekord 8 sekundit, kuigi kiirus oli Glenni kohta täitsa tubli 3,06 m/sek. Koeri oli A3 palju, seekord 23 maksikoera. Meie saime 10. koha.
Comments