Orruga sai ette võetud kahepäevane näitusereis Leetu, sooviga vähemalt ühel päeval sert ja CACIB saada. Esimest korda läksin bussireisiga, mis osutus üle ootuste toredaks - mitte et ma midagi hullu oleksin oodanud aga kõik sujus väga hästi ja oli kenasti. Ja raha sai ka kokku hoitud.
Reis algas juba reede hommikul. Õhtul 19.30 olime Leedus oma hotelli juures. Muuseas hotell oli täitsa kobe. Mina ja Orru jagasime tuba Viviani ja ühe chow-chow poisi ja am.kokkeri tüdrukuga. Chow-chow´ga polnud mingeid probleeme, kuna see poiss oli väga sõbralik ja see väljendus totaalses neutraalsuses Orru suunas. Niiet ka Orrul polnud pretensioone, said vabalt koos oldud, kuigi igaks juhuks hotelli toas hoidsime neid lahtiselt siiski ühe kaupa.
1. päev. Leedu Võija näituse päev. Kohtunikuks poolakas Jan Gajewski. Kohale oli tulnud kokku 7 nisukat. Nendest peale Orri 1 isane veteran, 1 emane kutsikas ja 4 täiskasvanut emast. Enne näitust suutis isane veteran Orrule nina saba alla pisat, kui too laual istus ja päris pikalt nuuskida, lõpuks Orr näitas oma rahulolematust üles urinaga. Lisaks sellele oli ühel emasel nisukas alanud just jooksuaeg. Kui nüüd need elemendid Orru niigi jutukale iseloomule juurde panna siis saame võõra katsumise peale uriseva koera. Ringis aga Orrul jagus üllatavalt palju kannatust. Ta lasi hambad, pea ja silmad rahus ära vaadata ja kui kohtunik mune katsus siis tuli ikka see õnnetu urin välja. Kohtunik oligi oma katusmise just parasjagu lõpetanud ja saime liikumist näidata. Orrul oli muidugi eriti kiire oma pruta juurde, seega välja arvatud mõned kohad tuli liikumine täitsa kenasti välja. Mind pandi ringi äärde teadmata oma hinnet ootama:
Lõpuks kutsuti ringi uuesti sisse koos isase veerani (tõu parim veteran) ja parima emasega. Kelledest minu üllatuseks valiti meid tõu parimaks! Juhhei, see oli mulle ikka täitsa ootamatu aga väga meeldiv üllatus. Ühesõnaga meie võitsime. Auhindadeks SERT, CACIB ja tiitel Leedu Võitja 2012! Tõu parim ja parim emane:
Auhnnaks oli ka fotosession, mille paar tulemust on need:
Osalesime ka rühmavõistlusel, üks pisike nunnu gomez esiplaanil :)
Kahjuks meid välja ei valitud, aga Orru oli ilus ikkagi:
2. päev. Orr magas öösel kui kott. Näitusemeeleolus oli täiesti pingevaba, kuna midagi tahta polnud. Tegelikult unistasin heast kirjeldusest Iiri kohtunikult James Byrnes´lt, kes meid täna hindas. Juba hommikust peale oli Orru natuke tujukas, väsinud ja eriti jutukas. Ta oli kindel, et ta peaks jooksuajas emasega kohtama minema ja siis ta tegi 300 häälitsust iga kord kui ta isegi pead pööras :) Kui ma nägin veel, et kohtunik kompab kõik koerad ilusti tugevalt ülekere läbi siis polnud mul kahtlustki, et seda Orr juba vaikselt ei talu. Seda ta ei teinudki. Niikui katsuma hakati kukkus tema jõrrama, aga vaikselt ja kuidagi leebelt. Igatahes kohtunik ei pilgutanud selle jorina peale silma ka ja asus hambaid üle lugema. Pärast seda katsus kogu keha ilusti läbi ja uuris ülima põhjalikkusega karva. Ise seejuures omades täielikku kivinägu. Pärast liikumise ette näitamist, saadeti meid jälle teadmatuses ära. Ei osanud jälle midagi oodata. Kuid jällegi kutsuti meid tagasi veterani ja parima emasega tõu parima valikule, kohtunik ei lasknud meil isegi joosta ja ütles kohe, et meie oleme tõu parimad! Jälle auhindadeks SERT ja CACIB. Kutsusime kohtuniku ka pildile.
Pildistamise ajal ütles kohtunik, et Orrrul on ikka super karv ja palus talle Orrust pilte saata :) Pärast saime kätte ka kirjelduslehe (eelmisel päeval oli kirjeldusleht leedu keelne, seekord siiski inglise keeles): cor. in breed type, cor. head, well set ears, g. length of foreface, cor. bite, nice clean front, g. depth of chest(?), g. bone to legs, g lay of shoulder, lovely lay of back, well muscul., moves v. well. Ja kusjuures pole sõnagi karva kohta :)
Jälle saime auhinnaks fotosessiooni:
Rühmavõistlusele ei hakanud jääma, tahtsin varem koju saada ja pealegi hindas keegi tundmatu rühma ja Orru oli totaalselt omadega läbi. Koju jõudisime kella 01.30 aeg öösel. Reis oli väsitav aga tasus ära!
Reis algas juba reede hommikul. Õhtul 19.30 olime Leedus oma hotelli juures. Muuseas hotell oli täitsa kobe. Mina ja Orru jagasime tuba Viviani ja ühe chow-chow poisi ja am.kokkeri tüdrukuga. Chow-chow´ga polnud mingeid probleeme, kuna see poiss oli väga sõbralik ja see väljendus totaalses neutraalsuses Orru suunas. Niiet ka Orrul polnud pretensioone, said vabalt koos oldud, kuigi igaks juhuks hotelli toas hoidsime neid lahtiselt siiski ühe kaupa.
1. päev. Leedu Võija näituse päev. Kohtunikuks poolakas Jan Gajewski. Kohale oli tulnud kokku 7 nisukat. Nendest peale Orri 1 isane veteran, 1 emane kutsikas ja 4 täiskasvanut emast. Enne näitust suutis isane veteran Orrule nina saba alla pisat, kui too laual istus ja päris pikalt nuuskida, lõpuks Orr näitas oma rahulolematust üles urinaga. Lisaks sellele oli ühel emasel nisukas alanud just jooksuaeg. Kui nüüd need elemendid Orru niigi jutukale iseloomule juurde panna siis saame võõra katsumise peale uriseva koera. Ringis aga Orrul jagus üllatavalt palju kannatust. Ta lasi hambad, pea ja silmad rahus ära vaadata ja kui kohtunik mune katsus siis tuli ikka see õnnetu urin välja. Kohtunik oligi oma katusmise just parasjagu lõpetanud ja saime liikumist näidata. Orrul oli muidugi eriti kiire oma pruta juurde, seega välja arvatud mõned kohad tuli liikumine täitsa kenasti välja. Mind pandi ringi äärde teadmata oma hinnet ootama:
Jälle saime auhinnaks fotosessiooni:
Comments