Skip to main content

Jälle see konn!

Niisiis juhtus meie õuele Konn jälle käima. Glenn oli muidugi rõõmust ogar.
Kuid meie püüdmistele Konn aiast välja juhatada, võttis Glenn Konna oma range kaitse alla.
Kui ma püüdsin koerale või konnale läheneda, võttis Glenn õrnalt-õrnalt Konna suhu ja tranportis ta turvalisemasse kohta (paar sammu eemale) (pilt ei ole just kõige õnnestumast transpotrimisest). Peale konna suus hoidmist tegi Glenn alati nägusid ja "lätsutas" keelt (talle ülde ei matsenud konna maitse!!!)
Turvalises paigas pani ta Konna oma kahe kaitsva käpa vahele peesitama. Kuid Konna, vana suslik :), ei tahtnud Glenni kaitse all olla ja püüdis põikpäiselt minema hüppata. Jällegi oli Glenni, kui konna püha kaitsja roll Konn oma käpa alla saada (sõna otseses mõttes) ja teda valvata. Igatahes oli Konn hetkeks Glenni parim sõber ever. Jutu lõpetuseks ütlen, et kui välja arvata Glenni pisike südamevalu, lahkusid sel päeval kõik asjaosalised tervetena oma suundadesse (jätan mainimata, et Konna kätte saamiseks tuli Glenn karmilt juurde kutsuda ja tuppa eraldada).

Comments